Kuidas maksimeerida oma rahast ja ajast saadav kasu

Üks esimesi raamatuid, mida algajal investoril lugeda soovitatakse, on “Your Money of Your Life”, kus õpetatakes rahasse teistmoodi suhtuma ning nägema seost palgatööle kulutatud elujõu ja saadava teenistuse vahel.

Tunnistan ausalt, et päris lõpuni lugeda ma seda ei jõudnud, sest see on minu jaoks natuke hardcore suhtumisega. Iga tööga seotud ajakulu ainult elujõu kulutamiseks tõlgendada kehtiks ilmselt siis, kui ma töötaksin kuskil Bangladeshi õmblusvabrikus kohutavates tingimustes, rikuks oma tervist ning veedaks oma aega unistades, et ma selle töökoha kunagi üles öelda saan.

Kui mulle meeldib minu töö ja kolleegid, tunnen, et minu sealsed tegemised on kõrgema eesmärgiga ühiskonna jaoks ning mul on seal igas mõttes tore olla, siis tekib küsimus, mille nii väga palju parema vastu ma selle siis vahetaks, kui ma tööl käima ei peaks. Rääkimata sellest, et kulu alla tuli muuhulgas liigitada ka tööleminekule kulunud aeg, siis on suur vahe, kes tegemist on näiteks teadlikult hommikuseks liikumiseks valitud meeldiva jalutuskäiguga või närvesööva loksumisega ülerahvastatud ühistranspordis.

Ehkki raamatu keskne sõnum jäi minu jaoks tehnilise lähenemise varjule, on selle peamine idee panna lugejat mõistma, et aeg on meie kõigi jaoks piiratud ressurss ning me ei saa käituda, nagu meil oleks seda piiramatult. See õhutab lugejat ennast tegelikult tundma õppima ja oma sisemiste väärtuste järgi kaaluma, milline eluviis, tarbimine ja valikud on tema jaoks õiged.

Näiteks ei ole iga kõrgema palgaga töökoht juba puhtmajanduslikult seda väärt, kui sellele ning selle kõrvaltegevustele (näiteks sobiva välimuse ülevalpidamisele) kuluv aeg on kokkuvõttes palju väiksema tunnitasuga. Kas me tegelikult vajame neid asju, mida me arvame end vajavat? Kas me tegelikult naudime nende hankimist ning omamist? Millised valikud teevad meid tegelikult õnnelikuks?

Peamine mõte, mis raamatus minu jaoks hästi ära sõnastatud oli, on n-ö külluse kurvi teooria. Selle järgi on igal inimesel oma suurima mõnu punkt, kus tema vahendid on optimaalselt kasutatud ja sellest rohkem kulutamine tegelikult vähendab saadavat heaolutunnet. Kui inimesel on kaetud tema baasvajadused (toit, peavari jne) ning mugavused ja ta saab omale lubada ka veidi luksust – selles seisundis tunnebki ta ennast kõige paremini. Kui ta tarbib rohkem või kaldub mõõdukast luksusest ekstravagantsusesse, hakkab see tema heaolu tegelikult koormama ja ta ei tunne sellest enam sellist naudingut.

Külluse kurv. Vertikaalsel teljel on rahulolu, horisontaalsel teljel kulutatud sissetulek ning oranž joon sümboliseerib nende kahe omavahelist seost läbi ellujäämise, mugavuse, luksuse ja ekstravagantsuse faaside.

Enda jaoks selle punkti leidmiseks tuleb teha inventuuri oma elus ja väärtustes ning raalida enda jaoks välja, millised asjad elus on tõesti vajadused, millised mugavused ja mis on luksus. Seejärel tuleb hinnata, kas luksustele kulutatud raha, ehk elujõud on seda inimese enda jaoks tegelikult väärt.

Näiteks kui pere elab linna servas prestiižses eramajade rajoonis, sest nad jõudsid sinna maja osta ja see avaldab nende sõpradele muljet, aga tegelikult mahuks pere kenasti ka korterisse elama. Samas on vanemad stressis laste sõidutamisest, aiatöödest ning naabrite lakkamatust muruniitmisest. Sel juhul ei ole see luksus tegelikult valik, mis on tehtud nende enda sisemistest vajadustest lähtuvalt ja selle eluvaliku ülevalpidamisele kuluv aeg ning raha ei ole hästi investeeritud.

Muidugi on iga hea asjaga väga lihtne ära harjuda ja näiteks öelda, et minu senine tarbimisstandard ongi minu miinimumtase ja mitte mingi luksus. Seetõttu tasub end aeg-ajalt teatud luksustest veidi võõrutada ning luksuse endale lubamisel seda teadlikult nautida, et mitte võtta seda iseenesestmõistetavana. Näiteks kui ma armastan südamest teatud kohviku cappuccinot, hindan ma selle joomist seda enam, kui ma seda igal argipäeval ei osta.

Iga eluvalikut selle mõõdupuu järgi kaaludes, õpib inimene tegema otsuseid tõesti enda järgi ja maksimeerima oma olemasolevate võimaluste (aeg, raha jne) investeerimisest saadava kasu. Samal ajal tundes hingerahu teadmisest, et ta on teinud valikud, ehk oma elus toimuvat ise valitsenud.

Kus siin tuleb mängu investeerimine? Ilmselt jõuab enamik lääne ühiskonna inimesi selle lähenemisega järeldusele, et suurt osa oma senisest tarbimisest nad tegelikult ei vaja ning raha jääb üle. Samuti võib mingite kulutuste puhul selguda, et saadav mõnu ei kaalu üles seda meelerahu, kui raha jääb kulutamata ning varuks. Kogu seeläbi vabanev ressurss on võimalik paigutada oma rahalise vabaduse saavutamisse, et kunagi oma eluvalikute optimeerimises täielikult vaba olla.

2 thoughts on “Kuidas maksimeerida oma rahast ja ajast saadav kasu

Ütle sõna sekka