Kas ja kuidas aktsiaid kinkida?

Sattusin kunagi Instagramis pildile, kus beebile oli sünni puhul kingitud Disney aktsia. See tekitas huvi uurida, kuidas aktsiate kinkimine praktikas tegelikult käiks ning mis võimalused selleks olemas on. Nagu arvata võis, on suurem valik erinevaid tooteid välja mõeldud teisel pool lompi – paljud USA veebilehed pakuvad võimalust kinkida lapsele, sõbrale või kallimale üks ilusalt vormistatud aktsia. Tegemist on pigem sümboolse kingitusega, mitte tõsiseltvõetava investeerimisvõimalusega, sest kaasnevad kulud on suured. Näiteks Disney aktsia maksab hetkel ca 107 dollarit, ent GiveAshare keskkonnas maksab raamitud ja kaunistatud kinkeaktsia 203 dollarit.

Sammu edasi astub sellest Stockpile keskkond, kus saab aktsiaid osta nii kingituseks kui endale ning eriliseks teeb keskkonna võimalus osta aktsiaid täpselt soovitud summa eest, sh vaid osa aktsiast – näiteks 100-dollarilise “jupi” mõnest 1000+ dollari hinnaklassis üksikaktsiast. Jupi omanikul on õigus proportsionaalsele osa kasumist ning dividendidest. Stockpile’i juhid kinnitavad, et palju ostetakse kinkekaarte just harivate kingitustena ja vanema kooskõlastusel saab ka alaealine nende keskkonnas tehinguid teha – sealjuures on lastele teenustasud väiksemad.

Praegu võivad Stockpile’is kontot luua vaid USA elanikud ning seega on turg vaba, et midagi sarnast ka Eestis pakkuma hakata. Huvi pärast proovisin järgi, et Stockpile’is konto registreerimine, aktsiate ostmine ja kinkimine on tõesti kiire ning lihtne ja teenustasud mõistlikumad kui üksikute kinkeaktsiate puhul. Siiski on tegemist suhteliselt kalli moodusega aktsiaid soetada:

Ostusumma Teenustasu
$10 $3,29
$100 $5,99
$1000 $32,99

Nagu öeldud võib ostuks või kingiks sisestada ükskõik millise soovitud summa kuni 1000 dollarini, ent näha on, et suhteliselt mõistlikuks läheb teenustasu proportsioon alles päris suurte summade puhul.

Eesti õigusruumis on aktsia vabalt võõrandatav, sh kingitav (ÄS § 229 lg 1). Ehkki aktsiaseltsid võivad põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse aktsiate võõrandamisel teistele isikutele, ei kuulu kinkimine sinna alla, sest tasu sel juhul ei maksta. Praktikas käib aktsiate kinkimine siiski üsna kohmakalt ning üllatuskingitust kellelegi kindlasti teha ei saa. Nimelt käib aktsiate kinkimine makseta väärtpaberikande teel, mille kohta tuleb oma pangas sisse anda korraldus ja kingi saaja peab oma pangas esitama korralduse võtta väärtpaberid vastu. Samuti peavad korraldused peavad sisaldama täpset infot mh väärtpaberi nime, koguse, hinna jmt kohta.

Näiteks LHV netipangas saab makseta väärtpaberikannet vormistada vasakul menüüst alajaotuse alt “Raha kasvatamine” alalehel “Makseta väärtpaberikanne”. Juhul kui kingi saajal veel väärtpaberikontot ei ole, tuleb see enne kingi kättesaamist samuti avada. Lubatud on ka aktsiate kinkimine alaealistele, kuigi näiteks selline konstruktsioon, et otse lapsele kingitakse raha, mille vanem seejärel investeerib, lubatud ei ole. Selles osas soovitatakse kinkijal (näiteks vanavanematel) kanda sihtotstarbeline raha vanema kontole, kes kannab selle lapse investeerimiskontole ja investeerib sealt.

Halb üllatus selle väärtpaberite kinkimise juures on see, et tulumaksu mõttes loetakse kingitud väärtpaberite soetamismaksumus nulliks. See tähendab, et kui need kunagi maha müüa, tuleb tulumaks maksta kogu väärtuse pealt ning kingi tegija tehtud kulu maha arvata ei saa. Sama lugu on ka alaealiste puhul, rääkimata sellest, et vanem ilma kohtu loata väärtpabereid enne lapse täisealiseks saamist müüa niikuinii ei tohi. See muudab kinkimise majanduslikult suhteliselt ebaotstarbekaks käiguks, millest jääb peamiselt alles vaid žesti rõõm. Muidugi võib loota, et kingi saaja seemet nii kaua hoiab ja kasvatab, et kunagi kauges tulevikus on selle soetusmaksumus lõpliku väärtusega köömes. Samas lühemas perspektiivis võib 100% tulumaksukohustus päris pika aja kasvu täiesti ära nullida.

Kokkuvõttes on näiteks gümnaasiumilõpetajale võimalik hariva investeerimiskingitusena väärtpaberid siiski kinkida, aga tasub pidada silmas, et kui saaja need kohe maha müüb, võib sealt maha minna nii suur amps tulumaksu, et ilmselt olnuks mõttekam kinkida raha. Muidugi on näiteks koolilõpetaja puhul tõenäosus, et tema tulumaksuvaba miinimum on n-ö kasutamata ja kingi väärtus mahub müügi ajal sinna alla. Eeldusel, et kingi saaja seda siiski ei tee, tasub pigem kinkida just mõnda pikaajaliseks hoidmiseks mõeldud (dividendi)aktsiat. Vormistuslikult võib anda kingi saajale paber/kaart, kus on makseta väärtpaberikande andmed kirjas, mille alusel ta saab minna panka oma kingitust lunastama.

Ilmselt on majanduslikult mõttekam varianti siiski kinkida hariv raamat ning öelda, et sihtotstarbeline investeerimisseeme saabub pärast raamatu lugemist ja omavahel mõtete vahetamist. 

Ütle sõna sekka