Kuidas ma nii palju reisida jõuan, ehk reisimise säästunipid

reisipäis

Olen varemgi maininud, et üks minu suurimaid elumõnusid on reisimine ning tegelen sellega nii palju, kui ajaliselt võimalik. Põhimõtteliselt kõik minu puhkusepäevad saavad veedetud Eesti pinnalt eemal. Näiteks sel aastal olen käinud Portugalis ning autoreisil Tšehhis (sh kõrvalepõige Tatratesse) ja sügisel ootavad Bali ning Malta. Möödunud aastal käisin talvel Lõuna-Hispaanias, seejärel veetsin kuu aega Indias koolitusel ja sügisel käisin Põhja-Hispaanias Camino del Nortel kõndimas ning reisiaasta lõpetas Iraan. Siia lisanduvad veel mõned käigud Soomes-Rootsis, sel sügisel maratonitripp Vilniusesse ja päris palju minipuhkuseid Eesti siseselt, milleks raatsin peamiselt kasutada näiteks pikki nädalavahetusi.

Reegliks hakkab saama see, et aastas võtan ette ühe pikema ja eksootilisema reisi ning juurde tulevad erineva funktsiooniga lähipuhkused – matkamine või sulaselge kliimapagulus kõige pimedamal masendavamal ajal. Sealjuures ei tule mul naljalt ette kuud, kus ma üldse midagi säästnud poleks, seega ükski reis pole olnud kuigi kallis. Samas on täieliku säästureisimise päevad jäänud siiski (esimesse) ülikooliaega, kui sai veel hääletades mööda Euroopat seigeldud või südatalvel odavlennu hinnaga Tenerifele palmi alla telkima sõidetud. Siis oli ka vaba aega kõvasti rohkem kui raha ning võis oma päevi kuskil Poola teeservas hääletades või 24h Londoni lennujaamas jätkulendu oodates veeta küll. Viimati oma Poola-Tšehhi tripil käies oli just tore meenutada, kuidas ülikooliajal olematu eelarve ning suurte seljakottidega Poolas kondasime ja kuskil Statoili taga põllul telkida oli juba päris luksuslik, sest hommikul sai pesta ning kohvi. 😀

Tulles nüüd tagasi täiskasvanud tööinimese karmi argireaalsuse juurde, leian praegu reisides siiski tasakaalu ajakulu, rahakulu, elamuste ning mugavuste vahel, millest viimaste hulka kuuluvad kasvõi hotellihommikusöögid, üleüldse hea toit ja palju head kohvi. Seega nuudlipakk kotis ma enam ringi ei sõida ning kindlasti annaks puhtalt maailma nägemise mõttes ringi käia veel palju odavamalt. Samuti möönan juba ette, et järgnevad nipid kuuluvad suhteliselt paindliku graafikuga, hea kohanemisvõime ning keeleoskusega lastetule noorele ja ei pruugi sobida kõigile.

Millised on siis minu reisiplaneerimistaktikad?

  1. Ole sihtkoha osas paindlik. Kuna mu bucket listis on umbes kogu maailm, saab mu reis peamiselt alguse heast lennupiletipakkumisest, mitte konkreetsest ideest, et voh, ma nüüd otsin omale sõidu just *sinna* kohta. Näiteks tekkis meil üks kevad mõte minna Poola, ent selgus, et sinna on võimalik saada vaid ümberistumisega ja ligi 200-euroste piletitega (või 17-tunnise bussisõiduga, tänan ei). Piletite kammimise käigus jäi aga ette 50-eurone otselend Pariisi ning lõpuks käisimegi hoopis seal. Samamoodi jäid Iraani piletid möödunud aastal ette kõigest 100-eurose hinnaga ja selle hinnaga haarasime muidugi võimalusest.

    Chak Chak, Iraan.
  2. Planeeri reise ise (duh!). Paketireisil pole ma elus kordagi käinud ning sinna on ilmselt mõtet minna vaid nendesse sihtkohtadesse, kuhu Eestist odavaid suvituspakette tehakse. Üldiselt pole oma reisiplaani kokkupanek absoluutselt midagi keerulist ning kogemus näiteks lennujaamast edasi saamisel ja kohapeal ringi liikumisel tekib väga kiiresti.

    Yazd, Iraan. Sama kestuse ning programmiga reiside hinnad reisikorraldajalt algavad 2000-st eurost (kalleim pakkumine hetkel suisa 3700€). Meil läks kogu reis kõigi kohapeal tehtud kulutustega ca 600€/in.
  3. Lennupiletite pakkumiste lehed on tegelikult päris asjalikud. Näiteks eelmainitud Iraani piletid jäidki silma Reisidiilide lehelt ning just kaugemate sihtkohtade jaoks piletite leidmiseks on see igati hea võimalus. Euroopa siseselt klapitan oma lennupileteid tavaliselt Azair keskkonnas, ehkki kindlasti on analoogseid lehekülgi veel. Seal saab juba täpsemalt paika panna, kui pikk võib olla vahemaandumine, kas lend peab minema-tulema samast lennujaamast (Riia ja Tallinna lennujaama vahel elamise võlud), kas lend peab sihtkohas saabuma-lahkuma samas lennujaamas jne. Sihtkohaks saab valida ka “Take me anywhere”, mille peale saad kõik soovitud parameetritele (nt aeg, kestus, ümberistumiste arv) vastavad pakkumised.
  4. Lühemal reisil lenda julgelt käsipagasiga. Esiteks vähendab see närvikulu ümberistumisel või lennu asjaajamisel üleüldse. Teiseks ei lisandu siis odavlennufirmadel ebaproportsionaalselt suurt pagasitasu. Tegelikult mahub umbes nädalase reisi varustus vabalt keskmise suurusega seljakotti ning ma ei mäleta, millal ma viimati Euroopas käies lisapagasist puudust oleks tundnud. Samuti pole tegemist asustamata saarega, kus ei saaks vajadusel midagi lihtsalt juurde osta.
  5. Majutuse leidmiseks kammi võimalused aeg-ajalt läbi. Olenevalt seltskonna suurusest ja reisi pikkusest võib väga soodsaid ning ehedaid peatumispaiku leida AirBnb’st. Samas kui peatuda igas kohas vaid paar ööd, saabumine on hilja õhtul ning üleüldse pole viitsimist mingi kohaliku Pablo käest keset ööd võtit otsida, leiab igat masti öömaju ikkagi Bookingust. Seal tasub enne reisi pakkumisi aeg-ajalt üle kammida, sest erinevalt AirBnb’st on seal mõnikord erinevatele hotellidele sooduspakkumised. Lisanduvad veel soodukad pikaajalistele/sagedastele klientidele.
    Sageli panen esiteks mingi mõistliku hinnaga koha kinni, mille saab reisini tasuta tühistada. Seejärel kontrollin 2-4 nädalat enne reisi üle, mis hinnad siis teevad. Mõnikord on juba broneeritud hotelli selleks ajaks ilmunud kõvasti odavam pakkumine. See kehtib ka Eesti-siseste käimiste puhul – näiteks armastan mitu korda aastas Saaremaal käia ning klõpsin potentsiaalseid nädalavahetusi eelistatud hotellides aeg-ajalt üle. Niimoodi näkkab ikka väga häid hindu ja mõnikord on mul aasta peale juba terve ports broneeringuid ette tehtud.
  6. Käi hooajavälisel ajal. Millegipärast sätivad ka mu paljud lastetud tuttavad oma (Euroopa) reisipuhkused just suvele, kuigi see on kõige kallim ja rahvarohkem aeg ning kliima meiesugustele parajasti talumatu. Minu taktika reisist saadava mõnu maksimeerimiseks on reisida kas kevadel või sügisel, mis ühtepidi pikendab suve (okei, see kehtis veel ennemuistsel kaunil aal, kui siinmail üldse suve nähti) ja teisest küljest on inimesi meeldivalt vähe, kliima mõnus ning hinnad maas. Aprill-mai ja september-oktoober on näiteks parim aeg lõuna pool Euroopas käimiseks ja päris lõunas on meie mõistes hea suveilm isegi keset talve.
    Mul on saanudki kombeks teha kõige sombusemal südatalvel üks kliimapagulusreis Euroopa lõunarannikule, kus kasvõi korraks nautida näiteks seda, et saab ilma suusariiete ning kolme buffita jooksma minna. Eelmainitud selleaastane Portugali külastus läks sõidu- ja majutuskulude osas kokku veidi üle 200 euro/nägu. Lennupiletid leidsin jälle umbes 100 euroga, 5 ööd hea asukohta ning luksusliku hommikusöögiga 3- ja 4-tärnihotellides inimese kohta juurde 110 eurot. Meie jaoks oli ilm nii soe, et hakkasin juba teisel päeval varjulisele tänavapoolele hoidma ning suust pääses isegi kergekujuline palavuseteemaline ving. Kohalike väitel olid ilmad keskmisest koledamad. 🙂 Võrdluseks maksab jaanuaris 5 ööd Kuressaares hotellis juba keskmiselt 100-200 eurot/nägu, millele lisandub suhteliselt kallis praam ja sõit läbi Eesti (ajakulu on sarnases suurusjärgus kaugemale lendamisega).

    Jaanuarikuine Portugal
  7. Vali sihtkohad, kus on kohapeal soodne. Oleme märkamatult jõudnud oma igapäevase elukallidusega tasemele, mille kõrval mitmel pool Euroopas on ikka väga mõnus ringi käia. Näiteks Hispaanias on suurepärane cappucino pea igas kohvikus umbes 1,1-1,3 eurot. Poolas saab ka vanalinnas kohaliku prae 4-5 euroga ning Ungarist jmt kohtadest ma ei hakka rääkimagi. Alpe saab nautida nii roppkallis Austrias kui kordades odavamas Sloveenias. Kui Itaalia on suhteliselt kallis ning turistidest umbes, siis Veneetsia arhitektuuri ja seda sama merd saab nautida kaunil Horvaatia rannikul. India, Tai jmt sihtkohtade puhul on pärast kohalejõudmiskulusid meie jaoks kõik niikuinii imeodav.
  8. Kasuta tasuta võimalusi. Kui reisikihk on suur ja samas raha ikka üldse maksta ei taha/saa, võib väga vingeid pakkumisi leida täitsa tasuta. Noortele on suurepärased võimalused kõikvõimalikud Euroopa noortevahetused, vabatahtlikutöö, koolitused jmt, kus tuleb sageli maksta vaid osalustasu (nt Continuous Action ning EstYES) ja kestused varieeruvad paarist nädalast poole aastani või pikemakski ajaks. Uurida tasub erinevaid riikidevahelisi koostööprogramme ning stipendiume. Nagu mainitud, olin eelmisel aastal kuu aega Indias erialasel koolitusel ja pidin ise kandma vaid viisa ning vaktsineerimistasud – majutuse, sõidu ja isegi helde taskuraha kandis stipendiumina India valitsus. Eriti eksootilisi kohti saab külastada veel näiteks Euroopa Liidu valimisvaatlejana, ent see kujutab endast tõsist tööd ja nõuab ka tugevat tervist ning närvi.
Varanasi, India. Kuuajane koolitus võimaldas E-R elada Indias argielu ja nädalavahetusel kõvasti ringi uudistada.

Kokkuvõttes nõuab soodsam reisimine küll veidi rohkem sebimist kui Estravelist paarituhandeeurose paketi näppu haaramine, ent see on ka palju ehedam ja seiklusrikkam kui turismigrupis ringi tatsuda. Rääkimata sellest, et paadunud reisisõltlasel võimaldab see sama eelarvega hoopis rohkem reisil ka käia.

 

Ütle sõna sekka