Kuidas palgalõhe mõjutab investeerimist, ehk miljoni euro küsimus

Eesti rahvuskala palgalõhe on viimastel aastatel visalt püsinud umbes 27% juures, ehk meeste sissetulekutega võrreldes teenivad naised keskmiselt 27% vähem.

“Palkade erinevusest ühte kolmandikku saab selgitada naiste ja meeste inimkapitali ning töökohtade erinemisega. Kahte kolmandikku sugudevahelisest palgaerinevusest ei saa nende teguritega põhjendada.” (Praxis

Laskumata vaidlustesse, kas palgalõhe on “päris” või kes on süüdi või kas tegelt #meestaobkõikkinniä, tekkis mul huvi läbi arvutada, kui palju selline sissetulekute erinevus naiste majanduslikku kindlustunnet mõjutab.


Võrdluse eeldused: 

  • mees ja naine
  • mõlemad 25-aastased
  • mõlemad soovivad 60-aastaselt pensionile jääda (35 aastat aega)
  • lihtsustamise huvides on välja jäetud inflatsioon, võimalikud elu kestel tekkivad vanemapuhkused/hüvitised (mis enamasti jäävad naise kanda ning halvavad säästmisvõimekust veelgi), ülalpeetavad jmt päris elu
  • praegu on Eestis naiste oodatav eluiga ca 82 ning meestel 73 aastat
  • arvutuse lihtsustamiseks majandab mees kuus 1000 euroga ja naine vastavalt 730 euroga (suurusjärgult see peakski olema keskmise palgasaaja reaalsus)
  • ütleme, et mõlemad suudavad säästa ja investeerida ca 15% palgast – mehel tiksub investeeringutesse 150 eurot kuus, naisel 109,5 eurot kuus
  • keskmine tootlus on 10% aastas

Võtsin investeeringute liitintressi kalkulaatori ette ja andsin tuld. 60. eluaastaks on portfellid järgmised:

  • mehel: 569 345,71 eurot
  • naisel: 415 622,37 eurot

Niimoodi see väga hull ei tundugi – vahe on ju ainult 153 723,34 eurot. Naine peab sellega küll mõne aja kauem ära elama, aga eks ta on ka harjunud kitsamalt läbi ajama.

Pilt läheb päris huvitavaks aga siis, kui mees selle palgalõhe samuti tuleviku suunas ujuma paneks, ehk kui ta selle 270 eurot kuus samadel tingimustel investeeriks. 35 aastaga kasvab sellest rahast:

1 024 822,27 eurot

See on üle miljoni euro. Üle. MILJONI! Euro.

Muidugi on tegemist ülimalt lihtsustatud arvutustega, aga kõik muud tegurid (tavapärased praktikad ühiskonnas nt lapsehoolduse jaotumise ning üksikemakeskse peremudeli, samuti elatisvõlglaste soolise jaotuse osas) aitavad pigem majandusliku lõhe suurendamisele veelgi kaasa. Kokkuvõttes võib öelda, et palgalõhe läheb naisele elu jooksul maksma terve miljoni. 

Ütle sõna sekka