LUGEMISVARA: Dweck’i “Mindset” (“Mõtteviis”)

raamatupäis (2)

Olen ammu tahtnud soovitada Carol Dwecki raamatut “Mindset: The New Psychology of Success“, aga kuna tegemist on enam kui 10 aasta vanuse teosega, tundus see umbes sama, mis erilise ahhaaga soovitada Kiyosaki isaste raamatut (mitte et ma toda tegelikult väga soovitaks, aga kui ma selle kunagi teismelisena läbi lugesin, polnud midagi revolutsioonilisemat raamatupoes saadagi).

Nüüd sattusin aga ühele konverentsile, kus Mindseti raamat üles kerkis ja selgus, et käesolevast aastast on see ka eesti keeles kättesaadav. Seega kui inglise keele tase ei võimalda populaarteadust piisavalt mugavalt lugeda, saab nüüd selle suisa omas emakeeles öökapile sirvimiseks võtta.

Dweck on Stanfordi Ülikooli psühholoogiaprofessor ning pühendanud suure osa oma karjäärist mõtteviiside uurimisele ja sellele, kuidas mõtteviis meie elu mõjutab. Mindset’i keskne mõte on see, et on kaks erinevat mõtteviisi – fikseeritud ning arengule suunatud, mis vastavalt muutuvad isetäituvateks ennustusteks meie ülejäänud elu ja saavutuste osas.

Fikseeritud mõtteviisiga inimene usub, et tema võimed ning intelligentsus on sünnipäraselt kaasa antud ja tema ise neid mõjutada ei saa. Selline inimese jaoks on elu pidev enese tõestamine, sest iga olukord mõõdab tema võimeid ehk tema väärtust. Ta peab pidevalt valvel olema, et mitte paljastada oma ebapädevus mõnes valdkonnas ja kardab igasuguseid väljakutseid, mille koheses õnnestumises ta kindel ei saa olla. Tagasilöögi puhul jätab ta kiirelt katki ja kaotab kogu teema vastu huvi.

Arengule suunatud mõtteviisi kandja aga usub, et sinu sünnipärased omadused on lihtsalt lävepakk, kust end üles töötama asuda. Nad usuvad, et igaüks suudab end igas valdkonnas arendada ja ei võta seetõttu ebaõnnestumisi isiklikult, sest see on lihtsalt hetkeolukorra peegeldus, mitte isikliku väärtuse mõõdupuu. Selle asemel, et oma energiat raisata oma puudujääkide varjamisele, tegelevad nad väljakutsete ületamisega.

Muidugi ei ole olemas puhast fikseeritud või arengule suunatud mõtteviisi ning see võib meil olla valdkonniti väga erinev – nt usume, et intelligentsust võib arendada, aga füüsilised võimed on täiesti jumalast antud (s.o enda kontrolli alt väljas). Dweck ise ütleb, et ainuüksi neist erinevatest mõtteviisidest ja nende toimemehhanismidest teadmine võib olla piisav ahhaa-moment, et enda käitumist ning mõttemustreid selgemalt näha.

Minu enda jaoks oligi silmiavavaim osa raamatus just nende mõtteviiside ning ellu kanduvate käitumismustrite elegantne äraseletamine. Sinna juurde toodi lihtsalt põhjalikke näiteid erinevatelt elualadelt, kus mõtteviis meid mõjutada võib. Kõige suuremat rolli see mängib muidugi hariduses – ja näiteks selles, kuidas lapsi kasvatada, neid õigesti motiveerida, kiita ja juhendada.

Tõmbaksin paralleele ka nt ego lahtilaskmisega budistlikes õpetustes – lihtsalt mõtteviisi näol on tegemist teaduspõhisema kontseptsiooniga. Kui me ego teenimisest või oma puuduste varjamisest enam kinni ei hoia, vabastab see meid iseenda tekitatud pingetest ja annab võimaluse hoopis rahuldustpakkuvamaks eluks. Kui me teame, et fikseeritud mõtteviisiga valikud teevad meid ise õnnetuks, on võimalik iseendal sabast kinni haarata, kui valed põhjused jälle käitumist mõjutama hakkavad.

Lisalugemiseks: päris hea inglisekeelne ülevaade Dwecki järeldustest on SIIN.

Ja päris lõpetuseks üks Peter Dinklage’i kõne, kus ta räägib, millal tema endale läbikukkumiseks loa andis.

One thought on “LUGEMISVARA: Dweck’i “Mindset” (“Mõtteviis”)

Ütle sõna sekka