TARGUTAN TARBIMISEST: toit

targutantarbimisest

Ütlesin hiljutises säästmis- ja/või tarbimisteemalises postituses, et imelisi toiduteemalisi säästunippe mul niikuinii jagada ei ole ja sellel teema ma ilmselt ei kirjuta. Sattusin nüüd Facebookis Swedbanki säästunippide gruppi Kogumispäevik ning tundub, et seal peamiselt just toidukorvilt säästmise nipid ongi. Ketrasin sealset voogu eile õhtul ligi tund aega, pidin paar korda silmamunad diivanilaua alt jälle kokku korjama ning otsustasin mõne sõna siiski sekka öelda.

Inimeste toidueelistused ja -nõudmised on väga erinevad ja seetõttu on minu meelest sellel teemal väga raske ka nõu anda. Olen ise üles kasvanud peres, kus tervislik ning kvaliteetne toit olnud teema, milles järeleandmisi ei tehta. Toidulaua katmisel üritan leida tasakaalu toidu kvaliteedi, maitse, valmistamismugavuse ning muidugi hinna vahel. Lisaks mängivad rolli ka kodumaisus, võimalusel väldin liigseid pakendeid jne, aga see pole kõige määravam ning on osaliselt ka kvaliteedi/maitse kategooriaga kaetud.

graafik.png
Minu toiduvalikute kaalutlused

Samas on mõne inimese kaalutlused kujutatavad hoopis püramiidina, mille esimene aste on näiteks hind või maitse, teisel pole mõni neist faktoritest üldse oluline või on faktoreid hoopis rohkem – nt taimetoitlus, allergiad jne. Seega toitumises sõltub kõik sellest, milles sa pole valmis järeleandmisi tegema.

Dieetide kohta ikka öeldakse, et muudatused peaksid olema püsivad ja kui sa ei suuda mingitest asjadest elu lõpuni loobuda, on parem sellega üldse mitte katsetada. Umbes sama loogika võiks kehtida toidu arvelt säästmisega, sest tegemist peaks olema sellise elustiiliga, millele vaim ja tervis pikaajaliselt vastu peavad. Muidugi vaadates, kuidas mu 97-aastane vanaema päevad läbi rõõmsalt limonaadi joob ja küpsiseid krõbistab, võib kaua elada puhtalt geenidelt tulistades. Kui aga tahta 100-aastaselt veel maratoni joosta, peab ehitusmaterjali osas valivam olema.

Kui säästunipiks on süüa pakisuppi või kiirnuudleid ning loobuda isegi puuviljadest, ei ole see pikas plaanis ilmselt ei rahuldustpakkuv ega jätkusuutlik. Samas on soodsaima hinna saavutamise võrrandis alati ka aeg – tudengil või pensionäril võib olla mahti erinevatest poodidest soodsaimat toorainet osta ning päev otsa puljongit keeta, aga töölt tulles tahaks lihtsalt kiirelt midagi lauale saada.

Kuidas siis aeg, hind, maitse ja tervislikkus tasakaalu saada

  • Tee omale lõunasöök ise kaasa. Päevapraadide sisuline kvaliteet on enamasti väga madal ja need pole seda hinda väärt. Isegi 3-4-eurose portsu hinna puhul võib ise kokates selle raha eest kasvõi iga päev parti või lõhet süüa.
  • Ära kokkuhoiuga üle võlli mine. Kui loobud igapäevasest välja söömisest ja hakkas selle asemel kohe kõige odavamat sööki sööma, mida sa üldse ei naudi, tundub elu üsna kiiresti vastiku virelemisena.
  • Tee süüa mitmeks korraks. Paljud toidud lähevad seistes tegelikult vaid paremaks (lasanje, ahjuvormid, hautised jmt). Ühe päeva õhtusöök võib olla teise või kolmanda päeva lõuna.
  • Kasuta need asjad ära, mis sul kapis seisavad. Minu meelest saab sellistest ühe tooraine ümber ehitatud roogadest parimat inspiratsiooni. Näiteks seisis meil tükk aega kapi otsas üks kurb karp kingiks saadud pistaatsiahalvaad, mis paljalt söömiseks liiga magus oli. Ühel hetkel hakkasin seda küpsetistesse lisama ning maitsestamata piimatoodetesse segama ja praeguseks hakkab tunduma, et ühel hetkel nutame seda halvaad veel tagagi.
  • Kasuta tervislikku toorainet, mida sul on võimalik soodsalt ja/või tasuta saada. Näiteks kasvatavad mu vanemad mõnesid köögivilju (peeti, kõrvitsat jmt), samuti peavad kanu. Mul on tudengipõlves terved nimekirjad toite puhtalt nende toorainete baasil üles ehitatud ja söön neid hea meelega siiani. Kõrvitsa puhastan korraga kuubikuteks ja pakendan kiloste kottidena sügavkülma – alati hea täpselt ühe roa valmistamise ports sealt välja võtta. Mainin ka ära, et mingit röögatut sügavkülmakirstu mul pole, aga jooksev varu mahub ka tavalisse külmikusse ära.
  • Samuti pole hoidised saatanast, kui neid targalt teha. Moos ei pea tähendama suhkrust suisa kristalliseerunud purgitäit või köögiviljad olema õlist ja soolast läbiimbunud ning nii pikalt kuumutatud, et kõik vitamiinid on kilomeetrite raadiuses surnuks kärsatatud. Näiteks moosi saab hoopis vähema suhkru ja kuumutamisega valmistada moosi– või marmelaadisuhkrut kasutades.
  • Kõige mõistikuma hinnaga on puhas liha. Eelmarineeritud või maitsestatud liha on ebaproportsionaalselt kallis, sest suur osa kotist on mingi keemialeotis, sool jmt. Kuna liha on toidu üks kallim komponent, tasub seda regulaarselt soodukaga (sh läheneva realiseerimiskuupäevaga) ette osta ning sügavkülma torgata.
  • Tarbi hooajalisi puu- ja köögivilju. Proovi neid asju, mis on parajasti soodsamad, sest hooajalised asjad ka maitsevad paremini. Puuviljadest talvel hinna tõttu päris loobuda pole mõtet, kui toores köögi- ja juurvili ühel hetkel lihtsalt alla ei lähe. Natuke millestki on alati parem kui mitte midagi ja natuke vitamiine on alati parem, kui teha kangelaslikke valikuid, mida sa tegelikult järgida ei suuda.
  • Söö kohalikke supertoite ja tervislikke valikuid. Tervislik toit ei pea olema avokaado-kinoa-matcha-vegan-möögan-jne kraam, mida Instagrammis või ajakirjades näidatakse. Näiteks muna, tatar, oad, kohalikud juurikad, marjad jmt on soodne, aga väga kasulik. Viimati hautasin valmis köögiviljapaja, kuhu läksid kodune sibul, kõrvits, tomatimahl, poest ostetud läätsed ning kana. Samas kasutan lisaks läätsedele ka vana hea hernest või põlduba. Kui kapis on vähemalt mune, köögiviljasegu, äkki mõned lihajäägid, keedukartulid jmt, saab sellest alati valmis visata kiire panniroa. Kiirnuudlite ning eksootilistest viljadest sätitud buddha bowl’ide vahele jääb terve maailm hoopis kodusemaid, aga sama kasulikke eineid.

2 thoughts on “TARGUTAN TARBIMISEST: toit

  1. Tere! Väga hea postitus, sattusin isegi sellesse gruppi. Toidu pealt säästmise nipid on jaanuari kuu teema, siit ka pidev jauramine toidulaua ümber. Uuel kuul uued teemad. Hetkel olen rohkem kõrvaltvaataja, omaette säästja-koguja, kuid leian, et saab kasvõi teistele kaasa elades paralleelselt enda harjumused üle vaadata ja targemini talitada 🙂

    1. Tore, et meeldis! Mis gruppi puutub, siis rõõm kohe näha, et inimesed on nii entusiastlikud. 🙂 Mul tekkis seda lugedes endalgi näriv tunne, et äkki peaks veelgi oma harjumused üle vaatama.

Ütle sõna sekka