Investeerimine kui maratonijooks

Käes on aasta 70. päev ning selle aja jooksul olen teinud 54 tundi sihilikku trenni – kõik muu vabas vormis liikumine veel muidugi lisaks. Tegelikult hakkasin vahepeal isegi mõtlema, kas sellises mahus regulaarne sportimine on päris mõistlik ajakasutus. Mõelge ise – viiskümmend neli(!) tundi, milline meeletu aeg – kõik mineku-tuleku-pesemise jmt ajakulud veel otsa. Samas kuna minu põhitegevus on hetkel jooksmine, saan paralleelselt podcaste või muusikat kuulata või elukaaslasega maast ja ilmast jutustada (praegusel ajal enamasti lumelögasest maast ning halvast ilmast muidugi 🙂 ).

Näiteks täna jooksin 22 kilomeetrit (Jah, 22. Tänan! Lilli palun mitte saata!) ning kuulasin selle jooksul ära umbes viis podcasti ja jõudsin ka lemmiklugude saatel niisama lustida.

Pildiotsingu work out gif tulemus
Imagine Dragonsil uus lugu? Aww yiss!

Sealjuures hakkasin mõtlema, et maratonijooksjatel ning investoritel on ikka väga palju sarnast. Mõlemad kipuvad grupeeruma mõttekaaslastega sektidesse, patravad omavahel midagi VOmax või P/E suhtest ning kulutavad sellele lõviosa osa oma vabast ajast või rahast. Lõpuks ühed maksavad selle eest, et kuskil virtuaalseid numbreid imetleda ning excelit näppida ja teised selle eest, et ennast kokkulepitud ajal oinaks joosta.

Mis neil siis veel ühist on?

 

  1. Püsivus 
    10 kilomeetri või isegi poolmaratoni hea enesetundega läbimiseks piisab elementaarsest füüsilisest vormist ning üsna lühiajalisest treenimisest, aga täismaraton on üks täitsa omaette elukas. Kui saavutuste jaoks oleks vaja ainult teadmisi, oleks me kõik sikspäkkidega miljonärid, aga võidavad need, kes suudavad eesmärkide nimel pikaajaliselt töötada.
  2. See on elustiil 
    Sa ei tee seda ajal või rahast, mis kõigest muust lõpuks üle jääb, vaid pead oma elu planeerima sellest lähtudes ja selle ümber. Tagatipuks see isegi meeldib sulle.
  3. See nõuab distsipliini ning planeerimist 
    Kui esialgne motivatsioonipuhang möödub, tuleb ette ka aegu, kui sinu ainus põhjus trenni minna, on tahtejõud ning plaani täitmine. Samamoodi võib investoril tekkida hetki, kus hoopis ahvatlevam on osta omale mootorratas ning ümbermaailmareis, sest tegelt võiks ju. Nendest hetkedest üle saades on rahuldus seda suurem.
  4. Lihtsam on järgida plaani
    Eelmises punktis nimetatud motivatsioonikriise on lihtsam ületada, kui sul on selge plaan, mis teeb otsused (nt trennimaht või säästuprotsent) sinu eest ära. Automatiseerimine ja vaimujõu optimeerimine, jou! 😀
  5. Areng pole alati tajutav või tõusujoones
    Täpselt nagu väike turu kõikumine võib ära süüa kogu sel kuul investeeritud raha ja enamgi, võivad tervise- ning ilmaolud või isegi treeningust tekkiv kurnatuse aste tekitada tunde, et mingit arengut ei toimu. Ära satu paanikasse, usalda plaani ja tööta edasi.
  6. Suurim pingutus on vaimne 
    Inimene on üks ennast säästev ürgloom, kelle instinktid ei sobi pikaajaliste eesmärkide suunas pürgimiseks kuigi hästi. Meie vaim ning mõistus on esimesed, mis alla tahavad anda ja selle vastu aitab ainult treening. Täpselt nagu maratonil tuleb raskeimatest kilomeetritest vaimujõul üle olla, tuleb mõistusega üle olla kriisist, kollektiivsest paanikast jne.
  7. Ära lase ennast teistest häirida
    Maratoni alguses võib tunduda, et kõik jooksevad sinust mööda. Oota natuke ning mõni kilomeeter hiljem hakkavad nad massiliselt juba selg ees uuesti vastu tulema. Lõpukilomeetritel on aga kõige raskem edasi joosta, kui ümberringi massiliselt kõnnitakse või suisa katkestatakse. Sama lugu eufooriasse või paanikasse sattunud turuga – ära mine massipsühhoosiga kaasa ning leia enda rütm.
  8. Ideaalseid tingimusi pole olemas
    Muidugi tahaks me kõik joosta kuiva päikselise tuulevaikse 12-kraadise kevadilmaga mööda ideaalset pinnasteed päikeseloojangusse. Või purjetada garanteeritult 20% aastas kasvava turu laineharjal päikeseloojangusse. Elu pole selline, kohenda lihtsalt plaani, sest muidu sa ei saagi kunagi midagi tehtud.
  9. Koos on lihtsam 
    Riskides läägeks minna, aga kellegagi õlg-õla kõrval on ikka lihtsam rühkida, kui täitsa üksi.
  10. See koosneb väikestest sammudest
    Mõlemal juhul on eesmärgid nii suured ja kauged, et need lihtsalt tuleb jagada väiksemateks vahe-eesmärkideks ning nii otseselt kui piltlikult panna jalg jala ette. Naudi protsessi, ole enda vastu lahke ja tähista ka väikseid vahevõite.

Seega kui sa juba investeerid, on sul eeldusi maratoni joosta ja vastupidi. Kui paljud teist juba mõlemat teevadki? 

8 thoughts on “Investeerimine kui maratonijooks

    1. Eks ta ole. 😀 Parafraseerides surematuid spordikriitikuid, siis kõik, kes läbivad maratoni üle kahe tunni, ainult kujutavad endale ette, et nad jooksevad.

  1. Jooksen ja investeerin. Olen ka ise sarnasusi näinud, pealegi on mõlemaga sama lugu: tulemus sõltub trennist (loe: säästmisest), peaaegu täielikult. Jah, vahel on võistlustel hea tunne, aga üle oma varju ikka ei hüppa, samamoodi vahel näkkab mõne aktsiaga, aga üldiselt on nii maratonitreening kui ka pikaajaline investeerimine, noh, rutiinne.

    1. Lugesin just su blogi vähe põhjalikumalt ja sa oled ju ikka puhta pöörane. Muidugi selle elu aeglaseima maratoni peale hakkas minusugusel üle-nelja-tunni ponnistajal natuke silmanurgas tõmblema, aga ma pole päris kümmet aastat jooksnud ka veel. 😀

      1. Tasa ja targu! See kopikas koguneb ka vaikselt, nagu mu treener ütles: “ühe trenni jaksavad kõik korralikult teha”; ehk oluline on pidev töö.

Ütle sõna sekka