Naabri portfellis on alati rohi rohelisem ja miks ei tasu end sellest heidutada lasta

Teadupärast on bränd see, mis sinu kohta siis räägitakse, kui sa ise ruumist lahkunud oled. Hiljuti nägin selle kujunemist vahetult pealt, kui elukaaslasega külalisi võõrustasime ning üks neist juhuslikult magamistuppa eksis. Uudishimuliku hobiantropoloogina ei suutnud ta kiusatusele vastu panna ning otsustas öökapilektüüri järgi mõistatada, kes kummal pool magab. 

Ühel kapil vedeles Daniel Kahnemani „Thinking, Fast and Slow“. Sõbrale avaldas see muljet ning ta heitis pilgu ka teisele poole. Seal lebas Yuval Noah Harari „Homo Deus: A Brief History of Tomorrow“. Selle peale kepsutas külaline vaimustusega tagasi elutuppa pajatama, kuidas meie õhtuseks lugemisvaraks on võrdväärselt tähendusrikkad 21. sajandi parimad populaarteadusikud teosed. 

Tulles maa peale tagasi, oleme neid raamatuid vahelduva eduga lugenud juba kuid ning enamasti lõppeb see intellektuaalne stimulatsioon lobotomiseeritud ilmsel sotsiaalmeediat kedrates. Kuid sellel ajal meil magamistoas külalisi pole ning loodud muljet see enam ei mõjuta. 

Modern Valentine's Facebook Post.png
Öökapirägastik. Koledad maratoonarivarbad ja Katrin Lusti pildiga Tervis Pluss pildile ei “jäänud”.

Just (sotsiaal)meedia on muljete loomiseks üks tõhusamaid tööriistu ning igapäevaelus ei piirdu see vaid võltstagasihoidlikkusega oma elustiili kajastamisel või üle mõistuse dekoreeritud pudrupiltide lisamisega Instagrammi. Kuna me iseenda kohta teame täit tõde, võib neid muljeid vaadates paratamatult tunduda, et kõigi teiste elu on paigas, otsused ainult õiged ning päevad päikest täis.

Kõik teised pürgivad teadlikult ning sihipäraselt oma unistuste karjääriredelil, kasutavad iga vaba minuti teadlikuks ning sihipäraseks enesearenguks, loevad õhtul voodis prantsusekeelseid majandusfilosoofilisi teoseid ja alustasid investeerimisega 7-aastaselt esimesest taskurahast, muidugi ajastades kõik tehingud parimale võimalikule turuhetkele. Samal ajal tundub mulle vahel, et minu tehasesätete vaikerežiimiks on laiakssõidetud konna kombel (ja ilmel) diivanil lebasklemine, kuni kõik teised väga teadlikult ning sihipäraselt iga väärtuslikku eluminutit parimal võimalikul viisil ära kasutavad.

Samamoodi võib investeerimismaailma jälgides (kasvõi neidsamu investeerimisblogisid lugedes) jääda mulje, et kuskil valitseb superrass investeerimisjumalaid, kes jala ei käi, vett ei joo ning alla 15-protsendilise tootluse jaoks isegi mobiili ekraanilukku avada ei viitsi. Sealjuures on nad kahe aastaga möödaminnes üles ehitanud ülitootliku poolemiljonilise portfelli. Või midagi taolist.

Jättes nüüd need kunstipärased liialdused kõrvale, võib kaasteeliste jälgimine igal alal olla samaaegselt inspireeriv ning heidutav. Järgnevalt mõned meeldetuletused, et see oleks ennekõike esimest. 

1. Kõik on kuskilt alustanud

Ka poolemiljoniline portfell on alguse saanud esimestest katsetustest, läbikukkumistest ning ebakindlast nokitsemisest. Eriti põnev, kui mõni kaugele jõudnud investor viitsib näidata ka portfelli arengut läbi aastate. Sattusin just ise vaatama oma mitme aasta tagust rahaasjade tabelit, kus varade summa oli kokku umbes 1200 eurot. 😀 Koos õppelaenuga tähendas see umbes 5000-eurost netoväärtuse miinust. Ilmselt on seda tabelit veelgi toredam vaadata 5, 15 või 50 aasta pärast.

2. Inimeste tingimused on erinevad

Võrdväärselt uhked võivad enda üle olla need, kes 700-eurosest palgas 10% kõrvale suudavad panna, kui ka need, kes 3000-eurose palga juures 75% klubisse kuuluvad. Nad mõlemad on igal juhul ees neist, kes rahaasjadel endaga lihtsalt juhtuda lasevad.

3. Sa ei näe numbrite taha

Sageli ei pruugi näha ka investor ise. Näiteks Bondora näitas siin vahepeal nii ilusaid tootlusi, et pisar tuli silma. Nüüd on enamik toonaseid fänne sealt targu taandunud, pisar endiselt silmanurgas. Muidugi suurelt võitmiseks peab ka suuremalt riskima ning kui sa ise selleks antud tingimustel valmis pole, ei pruugi end ka pahasti tunda, kui turvalisemate valikutega kaasneb vastav tootlus.

4. Sa ei tea, kui palju tööd selle taga on

Warren Buffet analüüsib väidetavalt ühe eduka ostu tegemiseks enne asjassepuutuvaid andmeid terve aasta. Tõenäoliselt sa veel pole mr. Puhvet ning pead oma igapäevatoimetuste toetamiseks ka näiteks tööl käima või tahad aeg-ajalt nautida muid hobisid, peale numbrite võrdlemise. Samuti pole suhteliselt väikeste summade juures mõtet analüüsile meeletult aega panustada. Mõnedel inimestel ei võta süvaanalüüsi pea ka siis, kui nad väga üritaks ning lootus(etus) baastasemel investeerimisteadmiste põhjal turust targem olla, väärib täitsa eraldi räntimispostitust. Kokkuvõttes olgu vabandus milline iganes, aga kui sa tahad investeerimismaailmas üsna vähese pingutusega chillilt seilata, on see täitsa okei, ent ka tulemus ilmselt sellele vastav.

5. Sa ei tea, millest nad loobunud on

Mulle meeldis Barefoot Investori metafoor majanduslikust ning füüsilisest sixpack’ist – erinevalt viimasest on majanduslikku väga lihtne hoopis teeselda. Täpselt nagu füüsilise sixpacki jaoks on vaja teha kõvasti tööd, elustiilimuutusi ja ka ohverdusi, on reaalse majandusliku kuuspaki saavutamine enamasti omajagu ränk ettevõtmine. Ilmselt oleks enamikul meist võimalik kõikvõimalikest kohtadest kokku hoida, juurde teenida ning selle võrra kiirkorras vabadusse purjetada.

Olen näiteks välja arvutanud, et lõbustuste (khm, reisimine, khm) pealt karmilt kokku tõmmates istuks ma ilmselt (mitte kuigi rõõmsalt) 70% klubis. Samas hetkel olen ma noor ja tugev ning tulevikus näiteks väikeste laste kõrvalt mingeid erilisi ekstreemseiklusi ette võtta ikka ei saaks. Selles mõttes kaotaksin praeguse kokkuhoiu võrra varem kätte võidetud vabaduse arvelt võimaluse oma praegust (teist laadi) vabadust täielikult nautida.

Lisapunkt – kõik on tegelikult lihtsurelikud

Avastasin üks hetk kohalike börsimiljokate topist oma hambaarsti ning tegelikult on see kuradi vinge. Esiteks – päris börsimiljonär! 😀 Teiseks – ta teeb endiselt oma tööd ning teeb seda hästi (muidu ma seal ju ei käiks), s.t inimene tõeliselt naudib päevast päeva kaaskodanike suudes surkimist. Kolmandaks – iga selline paralleeluniversumide põrkamine näitab, et finantsvabaduse saavutavad tõepoolest igasugused inimesed. See pole mingi müstiline liik sädelevaid ükssarvikuid, kes elutseb “seal kuskil”. Need on parimas mõttes päris tavalised luust ja lihast inimesed.


Kokkuvõttes on enese võrdlemine normaalne, aga tasub ka endale selja taha vaadata ning leida teiste edulugudest justnimelt eeskuju ning inspiratsiooni. Juba käesoleva postituse kirjutamise ajal taasavastasin üllatusega, et ühest küljest üsna pikana tunduva investeerimisteekonna jooksul on tegelikult päris lühikese ajaga palju toimunud ning saavutatud. Peaasi on oma elu eest vastutus võtta ning ennast ka väikeste sammude eest kiita. 

Ütle sõna sekka