Mis pitsa sina oled ning 2-minutiline rahatarkuse test

Kellele ei meeldiks testid, mis vaid paari küsimuse põhjal ütlevad ära, milline pitsa sa oled või kellena sünniksid järgmises elus. Eriti hindamatuks ajatapmis eneseanalüüsivahendiks muutuvad kõikvõimalikud netitestid muidugi siis, kui sa parajasti millegi hoopis asjalikumaga tegelema peaks. Näiteks mina võiksin hetkel tegeleda oma magistrieksamiga, mis mind järgnevad enam kui 5 nädalat hulluks tõotab ajada. Ma ennustan, et selle viie nädala jooksul ma jõuan tegeleda kujuteldamatu hulga kõrvaltegevustega, näiteks jätkata oma suupilliõpinguid või lahendada hunniku teste. 😀

Pildiotsingu god of death not today gif tulemus

Teen kohe otsa lahti! Koperdasin netis ühe 2-minutilise rahatarkuse testi otsa, mille tulemusel saad teada, kas sinu finantskäitumine vastab Warren Buffeti, MC Hammeri või Macaulay Culkini tasemele. Eesti vaste oleks ilmselt skaalal Jaak Roosaare kuni perekond Sõnajalad või midagi taolist. 

Testis esitatakse kümme väidet, millele tuleb vastata kas a) alati, b) mõnikord või c) mitte kunagi.

2-minutiline rahatarkuse test

1) Ma maksan oma arved õigeaegselt. 

Alati! Kohe kui arve tuleb, maksan ma selle äre. Sealjuures häirib mind eriti mu mobiilioperaator, kes saadab mulle arve ära, aga iseteenindusse ei ilmu seda veel mitu päeva. Samas olen ma liiga kahtlustav, et kogu seda kupatust automaatse e-arve peale korraldada. 😀

2) Ma säästan iga kuu vähemalt 10% oma sissetulekust. 

Tahaks öelda, et “alati”, aga alles hiljuti suutsin ju kuu lõpuks lausa miinusesse jääda. Ütleme siis “mõnikord”.

3) Hoian meelerahufondis vähemalt kolme kuu sissetuleku. 

Pigem kõigub see vastavalt olukorrale. Kahe kuu raha on seal küll alati, aga kolme kuu piirist kõigub vahepeal allapoole. Vältimatute igakuiste kulude mõttes on kolme kuu tagavara küll olemas, aga vastan siiski “mõnikord”.

4) Planeerin suuri kulutusi ette ning säästan nendeks.

Kui ma näiteks reisin teatud korrad aastas ning ostan reisi võimaluse tekkimisel hetkega ära, kas see tähendab planeerimatust või valikute langetamist plaani sees? Üldiselt ma vist ei teegi nii suuri kulutusi, et selleks pikalt planeerima peaks. Samas meie minipulma jaoks tegin küll esimese asjana päris ebaromantilise exceli ning kanname kulusid jooksvalt.

5) Püstitan endale regulaarselt rahalisi eesmärke ning viin need ellu. 

Jaa! Sellised miniväljakutsed ning mõttemängud on parim viis hoida enda suhtes rahakotiga põnevust ning sädet. 😀 Praegu on paralleelselt käigus kaks eesmärki – rühin nii netoväärtuse eesmärgi suunas kui üritan mõned kuud poole netopalgaga mõnusalt ära majandada.

6) Järgin iga kuu kindlat eelarvet. 

Jumala eest, ei. 😀 Ma jätaks selle vastuse vahepeale, sest eks igaüks töötab omale isiklikult sobiva süsteemi välja – olgu selleks kindel täpsete kategooriatega eelarve, ämbrite süsteem või pikemas plaanis netoväärtuse jälgimine. Minu kogemusel pole oma tegelikest kulukohtadest ülevaate omamiseks vaja terve elu excelis nohistada, vaid piisab kasvõi mõnest kuust hoolikast näpuga järjeajamisest (ja aeg-ajalt selle kontrolli mõttes kordamisest).

7) Enne suuremaid oste võrdlen erinevate pakkujate hindu. 

Kindlasti! Ja kui vähegi sobilik, küsin hinda alla ka (töötab üllatavalt sageli). Toidupoes ei tasu ilmselt küsima minna, millal mõnele kohupiimakreemile soodukas tuleb, aga spordi- või tehnikapoes tasub nokake lahti teha küll – mänguruumi hinnas jagub. Ära tasub mainida ka see, kui sama asja kuskil mujal soodsamalt pakutakse. Näiteks olen täiesti ausalt öelnud, et konkurent pakub sama toodet soodsama hinnaga, aga ma ei viitsi sinna kohale minna. Kui vähegi võimalik, üritatakse klient siiski poodi jätta. Veel üks nipp on sagedaste väikekulutuste puhul (khm, Statoili kohv, khm) teha endale selgeks kõik püsikliendi staatusega seotud süsteemid ja neid siis maksimaalselt kombineerida (nt ennelõunal tasuta kohvi väljavõtmisel saab samuti tšeki, millega pealelõunal saab omakorda 30% hinnast alla).

8) Uurin regulaarselt oma krediitkaartide väljavõtteid. 

Olen ühe korra suutnud Gruusia lennujaamas kogemata krediitkaardifunktsiooni kasutada ning ei saanud päris tükk aega aru, miks konto väljavõttes üks paarieurone kanne n-ö “vales” veerus on. Kui lõpuks asjast aru sain, maksin selle ära. Nii et võib vist öelda, et alati.

9) Uurin regulaarselt oma kontode väljavõtteid/tehingute ajalugu. 

Umbes korra kuus ketran väljavõtte läbi ja üritan aru saada, mida mingi tehing tähendab. Eriti raske on seda pärast reise dešifreerida, aga parem karta kui kahetseda. Näiteks sain niimoodi nobedalt jälile ühele äpile, mis tellimust aasta hiljem automaatselt pikendas (ja kurja kirja peale raha ka tagasi kandis).

10) Harin ennast regulaarselt rahateemadel ning otsin võimalusi end selles vallas arendada. 

Jah! Enamik minu lugemisvara keerleb ümber rahaasjade. Samuti veedan iga nädal tunde jooksurajal ning ühendan selle rahateemaliste podcastide kuulamisega. (P.S. Kui kellelgi selles osas häid soovitusi on, andke tuld!) Väidetavalt sa muutud nendeks viieks inimeseks, kellega sa kõige rohkem suhtled – huvitav kas lakkamatult kõrvas pinisev inspireeriv rahajutt ka ühena neist arvesse läheb.

Tulemused: 

Saad 2 punkti iga “alati” eest, 1 punkti iga “mõnikord” eest ning 0 punkti iga “mitte kunagi” eest.

  • 15 punkti või rohkem = Warren Buffett
  • 10 kuni 14 punkti = MC Hammer
  • 9 punkti või vähem = Macaulay Culkin

Mina skoorisin kokku 17 punkti. Või 16 või 18, oleneb kuidas mõnele küsimusele vastata, aga lõpuks see midagi ei muudakski, sest härra Puhveti kategooriasse sebisin ennast igatahes napilt sisse. 😀

Kuidas teil läks? Kus kõige rohkem arenguruumi oleks? 


Ja kes endiselt tahab pitsatesti teha, siis seda saab ette võtta näiteks SIIN. Mina olen ananassiga pitsa ja ei häbene midagi. 

Pildiotsingu dowager gif tulemus

Ütle sõna sekka