Tarkade inimeste kuulamisest pole veel keegi lollimaks jäänud, ehk käisin investeerimisseminaril

Mulle meeldivad inimesed, kes oskavad suurtest asjadest lihtsalt rääkida ning soovitavalt paraja annuse (sapise) huumoriga. Üks sellistest inimestest on Peeter Koppel, keda ma juba mõnda aega Facebookis stalkin (soovitan teistel ka stalkida) – sealt tuleb stabiilne voog meelelahutuslikku sappi kõikvõimalikel teemadel. Kui ma siin hiljuti Saario kohta ütlesin, et ta pole ilmselgelt suurem asi šõumees, siis etteruttavalt võin öelda, et Koppel seda just on. Ta võiks vabalt ka investeerimisraamatu välja anda või hoopis rahatarkuse standuppi teha.

Nimelt kasutasin juhust ning käisin teda SEB korraldatud investeerimisseminaride sarja viimasel üritusel kuulamas. Lisaks temale arutlesid seal Kristofer Vähi ning Mihkel Nestor teemal “Mis turgudel toimub?” Enamik pankade korraldatavaid investeerimiskoole tunduvad olevat hea sissejuhatus alustavale investorile, ent suuremat süvitsiminekut sealt oodata ei tasu. Sellel seminar oli aga vaidlematu meelelahutuslik väärtus ning sain muhedat kinnitust oma senistele arvamustele.

• Tarkade inimeste kuulamisest polecouncil tips • (1).png

Noppeid seminarilt:

Diskleimer: osalejad ei väljendanud tingimata enda või panga seisukohti. 

  • Mõtted Kaupleja Aleksist: See on päris ohtlik asi, mida inimestele promoda. 90-90-90 reegel – 90% kauplejatest kaotab 90 päevaga 90% oma rahast. Investeerimisega on palju lihtsam väikest tulu teenida, kui kauplemisega. Lihtsalt kõik me teame neid säravaid võitjaid, mitte kogu seda massi, kes ei võida. See on väga õhuke kiht koort piima peal.
  • Risk: Pangakontol hoidmise tootlus on umbes null – see on riskivaba tootlus. Börsi ajalooline keskmine on ca 6-8% aastas – see on börsi riski tootlus. Kui nüüd keegi pakub nt 15% tootlust, tasub see panna konteksti, mida see riski osas tähendab.
  • Eestlaste eksootikaarmastus (koinid, ühisrahastus): inimesed tahavad proovida kõikvõimalike kiiret tootlust lubavate asjadega, sest nad on suhteliselt vaesed. Väikse säästu pealt tundub see väike tootlus masendavalt väike. Eestlased on igasuguse eksootika suhtes positiivselt meelestatud, sest nad tahaks kiiresti ja palju. Kiiresti rikkaks saab ainult ettevõtluses.
  • Geograafia: USA on suhteliselt kallis, aga nad saavad seda endale ka lubada, sest nad on maailma efektiivseim rikkuse tootmise masin. Euroopa rikkuse tootmise masin on katki. Kasvu eeldus on majanduskasv ja demograafia. Selles mõttes ei ole Euroopa nii lühikeses kui pikas perspektiivis eriti hea kasvatuskoht. Tasub sihtida arenevatesse piirkondadesse – nt hajutatud ETFi või aktiivselt juhitud fondide kaudu.
  • Eesti miniturg: meil on Mandri-Euroopa õigusruum, kus raha küsitakse pangast (vs Anglo-Ameerika õigusruum, kus raha kaasatakse turult). Selline majandus ei saa niikuinii kunagi päris käima minna. Majanduse mõttes me oleme arenenud riik, aga kapitali mõttes ei ole. Balti turule sisenemine toimub suhteliselt kitsast ebamugavast uksest. Kui kähku on vaja välja saada, siis väljumine toimub aknast, teiselt korruselt. 15a tagasi börsil tegutsenud ettevõtetest on vähesed järel ning veel vähesemad kasumis.
  • Vene turg: langevate nugade püüdmine.
  • Kaks võimalust turgudel raha teenida: tunda mingit valdkonda väga hästi või jälgida mingit süsteemset loogikat. Nt passiivselt investeerimisel lähed mingite valdkondade trendide ning kasvuga kaasa.
  • Investeerimisstrateegiad saab jagada kaheks: trendiga vastu või trendiga kaasa. Nt kui asi on pikaajalises langustrendis, on ajuvaba valida üks punkt ja öelda, et no nüüd hakkab tõusma. Kui miski on pikaajaliselt tõusutrendis, aga vahepeal toimub korrektsioon, võib see küll õige sisenemiskoht olla. Trendi vastu investeerides üritatakse olla teistest targem. Enamik meist seda pole ja keegi ei kuule neist vendadest, kes on ennustanud kümmet kriisi kahest.
  • Enamik inimesi võtab võidud väikselt ja kaotused suurelt. Aktsia müüakse nt 7% tõusu peale maha, aga kukkunud aktsia müüakse alles siis, kui see on 40% põhjas.
  • Kolmandast sambast: Uued passiivsed ETF-põhised fondid on päris asjalikud. Pika aja jooksul on psühholoogiliselt lihtsam sinna lasta raha kanda, ei pea ennast ise distsiplineerima pluss tekib maksueelis. N-ö seemne kogumiseks on see päris hea võimalus.
  • Kinnisvara: Ei ole kindel riskivaba investeering – nii riski kui tootluse mõttes samasse kategooriasse kategooriasse nagu nt aktsiad. Kinnisvara = kinnisidee? 🙂 Oma elupind pole investeering vaid laenuga tarbimine. Likviidsuse mõttes võid sa kukkuvast aktsiast pääseda suhteliselt väikse kahjuga kahe päevaga. Põllu peal lombis asuvast soojendusega tordikarbist lahtisaamiseks läheb palju kauem aega.
  • Koinid: Nagu loteriipileti ostmine – peab olema valmis kaotama. Aktsia taga on ettevõtte vara, kliendid, potentsiaal. Krüptovaluuta taga on järgmine loll, kes peaks selle kallimalt ära ostma, kui eelmine.
  • Investeerimine on teadus ja kunst. Kes leiavad, et on ainult teadus, ei teeni kunagi turu keskmisest suuremat tootlust. Kes leiavad, et on ainult kunst, kipuvad panema oma raha lennukisse (ja lennuk ei tule tagasi).
  • Ühisrahastus: Võlakirjaturul laenatakse raha ca 2,5% juures. Kui keegi maksab 12-13% tootlust, tuleb see panna konteksti. Praegu toimuv näitab jälle väga lühikest mälu – hetkel on suudetud laene teenindada, aga kui majanduskeskkond muutub, on mõistlik tootlus 7% parem kui -100%. Üldiselt elamusinvestor ei ole hea olla.

12 thoughts on “Tarkade inimeste kuulamisest pole veel keegi lollimaks jäänud, ehk käisin investeerimisseminaril

    1. Kusjuures ma pole julgenud ise eriti ühisrahastusega tegeleda just seetõttu, et ma näen seal juristina nii palju nõrku kohti. Samas teid kõiki lugedes tekib kerge fomo, et äkki olengi loll ja ree pealt maas. 😀

      1. Eks saame näha, kellel lõpuks püksid jalga jäävad 🙂 Aga tõsiselt rääkides, siis kui ma asja peale mõtlen, siis pelgan ka, et kui pauk käib, siis on kõik ventilaatoris. Õnneks pole viimasel ajal eriti mahti mõelda liiga palju.

  1. Baltic Horizon Fund (230M) kaasas äsjahiljuti 30M eurot hinnaga 4,25%. Mintoses toimetav Mogo tõstis hinnalt 10%. LHV Panga võlakirjad on hinnastatud 6,5% pealt, Inbankil 7%. Tõepoolest on vaja konteksti hinnata. Crowdestate’s raha tõstev Endover saab tagatult 11% juures võlakirju emiteerida läbi Redgate Capitali. Suures pildis ei oma 2,5% meie kapitaliturul suuremat väärtust, sest tase, millelt kohalikud ettevõtted võlakapitali saavad, on märksa kõrgemal.

    Tõsi on aga see, et peame näiteks sellesama Crowdestate ja Endoveri diilil võrdlema võlakirja ja ühisrahastuse laenu intresse ja riske. Vega arenduses maksti võlakirjadele 11% ning pakuti tagatist, ühisrahastuses maksti 15% ning tagatist polnud. Seega oli küsimus selles, et kas 4 protsendipunkti kattis potentsiaalse riski ära või mitte. Täna selgus, et kattis, tulevikus ei pruugi see nii olla.

    Seega, ma nõustun, et riske tuleb sageli hinnata ja exposure peaks olema mõistlikul tasemel. Ei saa aga nõustuda sellega, et tegu oleks rohkem elamusinvesteerimisega kui näiteks Teslat osta.

    1. Väga huvitav põhjalik kommentaar! Muidugi Tesla aktsiat peab Koppel vist ka elamusinvesteerimiseks. 😀

  2. “Praegu toimuv näitab jälle väga lühikest mälu… ” Puhas kuld. Ma korduvalt mõelnud, suur osa tänastest “investoritest”, mina sh, on alustanud peale eelmist kriisi, Ja viimase 10 aasta turgude tõusu jooksul pole eriti keeruline olnud raha kasvatada, õige challenge tuleb ikkagi siis, kui trend pöördub.

    Samas laenurahaga elamispinna ostmise härradega ei nõutu. Kuidas “keskmine” inimene peaks siis elamise soetama, kui mitte pangalaenuga. Riskid pigem muude varadega võrreldes ikka madalamas -elada on ikka kuskil vaja, müümise -üürimise võimalus jääb ka. Muidugi tasub käituda kaine mõistuse kohaselt, mitte lõhki ennast laenata ja vaadata, mida oma raha eest ostetakse.

    1. Ma ootan kriisi päris huviga – just selles mõttes, et kuidas ise ja portfell vastu peavad.

      Kodulaenu osas on ilmselt mõeldud seda, et paljud inimesed peavad kodu soetamist investeerimiseks. Mingil määral see võib ju tõsigi olla, kui vanemast peast suurem eluase jälle maha müüa ning kaks väiksemat asemele osta, aga lihtsalt suurima kättesaadava laenusumma isiklikku elupinna alla kütmine on tarbetu tarbimisstandardi tõstmine. Üürihindadega võrreldes tasub mõistlik eluase tõenäoliselt ära küll ja ma ei ütleks ka, et see kõvasti rohkem sunnismaiseks teeb, kui üürikorter (ka üks asi, mida ostmisele sageli ette heidetakse). Lihtsalt kolimisvajaduse korral on variant olemasolev elamine välja üürida ja midagi vajalikus asukohas asemele üürida (selleks peab muidugi elupind olema selline, mille üürimise vastu on huvi ning nõudlust).

Ütle sõna sekka