Kuidas erinevate pangakontodega säästmist lihtsamaks ning lõbusamaks teha

Gamification, ehk oma elus mõttemängude mängimine, on hea taktika, et pisiasjadega luua endale huvitav ja häid harjumusi soodustav keskkond. Näiteks olen ma endale üles ehitanud pangakontode süsteemi, mis on minu jaoks hasarti tekitav ja samas valikuid automatiseeriv. Muidugi jõudis mulle üsna pea pärast selle entusiastliku pealkirja panekut kohale, et asi, mis võib mulle olla lihtne ning lõbus, on teise inimese jaoks hoopis ahistav vaimne vangikong. Siiski loodan, et see annab ideid enda jaoks motiveeriva süsteemi püstipanekuks. 

Olen siin korduvalt maininud, et mul on rohkem pangakontosid, kui mõnel aktiivagressiivse sissetulekuga Annelinna maffiabossil ja iga kuu lõpus excelis hullates läheb pool tundi juba sellele, et kõik need eri kontod sisse logida ning tabelisse tippida. Kuna mingis mõttes on see minu ämbrite süsteem (vt Barefoot Investori ämbriteloogikat siit), siis mõtlesin selle lõpuks täpselt kirja panna.

Hunnik eri kontosid on parim moodus, et kuu alguses kiirelt endale ära maksta ning tarbetud ahvatlused silma alt ära panna. Kes siis ikka tahaks lõpus “endalt” raha tagasi võtta – eriti kiirelt kaduvate tüütute argikulutuste jaoks nagu autokütus või gaasiarve.

Esimese lisakonto tegin omale juba ennemuiste vaese tudengipõlve ajal, et hoida eraldi selleks kuuks mõeldud raha ning ülejäänud aastaks jäävat õppelaenu osa. Samuti tundus mulle turvalisem hoida kaardikontol võimalikult vähe raha, et kaardi pahatahtlikesse näppudesse sattudes ei peaks kohe hambaid varna riputama.

Praegu üritan poole netopalgaga ära majandada ja esiteks oleks seda pea võimatu jälgida, kui kogu mu vaba raha oleks ühes potis koos. Teiseks tekitaks pidevalt silma all olev suurem number niikuinii veidi vabama kulutamismeeleolu, mis pika peale võib korralikult eesmärke õõnestama hakata.

#treatyoself

Oma igapäevaseid rahaasju ajan peamiselt oma isiklikus (heheh) pangas, ehk LHVs. Ütlen nende kohta ikka, et olen selle panga fänn, klient ning aktsionär. Ja ootan siiani, et nad selle kiidulaulu siristamise eest mulle tasuta šampoone või vähemalt kullatud kaantega Investori ajakirja saatma hakkaks. *Pühib dividendidega pisaraid.*

Lisaks on mul kontod kahes Suures Skandinaavia Pangas, millelt toimub peamiselt õppe- ja kodulaenu teenindamine. Kokku on mul muljetavaldavad kaheksa kontot.


1. Kaardikonto

Pangakaardiga seotud konto, kuhu jätan kuu alguses täpselt välja arvatud taskuraha ja kandin kõik muu kohe kogumiskontole ja majapidamiseelarvesse ära. Samuti ei ole ma endaga nii lahke, et kui ühel kuul jääb natuke raha poole netopalga väljakutsest üle, läheks see järgmisesse kusse n-ö “üle”. Hahahhaa, ei. Arvutan sendi pealt välja, mitu eurot on pool netopalk, kui palju läheb teistelt kontodelt maha nt õppelaenu vmt kulusid ja jätan omale lõpuks väikse eelarve, millest üritan ära maksta kõik isiklikud kulud (mobiiliarve, riided, väljaskäimised, eraldi ringitrippimised jmt tralli).

2. Varukonto/kogumiskonto

Püha pott, kuhu kõik mu unistused lähevad surema. Või siis mitte. Sealt ma kannan jooksvalt tunde järgi raha edasi investeerimiskontodele ning Suurtele Skandinaavia Pankadele ja vahepeal ostan suuremaid reise vmt väljaminekuid ka. Meelerahu summat üritan seal enamasti kogu aeg hoida.

Investeerimiskontod

3. Investeerimikonto

Aktsiaostude konto. Tavaliselt kannan sinna konkreetse raha siis, kui tahan midagi juurde šopata. Samas kui sinna on laekunud näiteks dividende, tekitab see omakorda tahtmise see tagasi ringlusesse saata, mis motiveerib kiiremini sinna raha lisama.

4. Kasvukonto

Automaatne LHV fondiostukonto, kuhu lisan vähemalt kord kuus 100 euro kaupa raha juurde.

Majapidamiskontod

5. Majapidamiskonto

Elukaaslasega ühine konto, kuhu mõlemad kanname kuu alguses kokkulepitud summa ja kanname sellest siis:

  • kõik vältimatud ühised kulud – korteri arved, koeratoidu ning -tarbed, oma toidu, kodutarbed, kütuse jne;
  • kõikvõimalikud ebaregulaarsed kulud, näiteks autokindlustuse;
  • ühised lustimiskulud – kinoskäigud, väljas söömise, ühised kingid, nädalavahetuse tripid jne.

Kui kuu lõpus jääb raha puudu, siis nutame ja kanname juurde. Kui midagi jääb üle, kanname selle majapidamise kogumiskontole.

6. Majapidamise varukonto/kogumiskonto

Veidi hambutuks jäänud katse majapidamiseelarvet mänguliseks teha, ehk koht, kust võiks tulla spaapuhkused jmt mõnus kraam. Häda on lihtsalt selles, et oleme majapidamiseks arvestatud raha vist nii täpseks rihtinud, et sellest üle jääb heal juhul paarikümne euro kaupa ning sedasi võib spaapuhkust ootama jäädagi.

Laenukontod

7. Suur Skandinaavia Pank 1

Õppelaenu maksmise konto, kuhu kannan varukontolt aeg-ajalt suuremaid summasid.

8. Suur Skandinaavia Pank 2

Kodulaenu konto, kuhu kannan teadlikult laenumaksest suuremaid summasid, et seal korteriga seotud ootamatusteks puhvrit hoida (jälle #lifehacks).


Nagu näha, on see kokkuvõttes üks päris keerukas pundar, kust niimoodi välja kirjutades tundub puudu olevat mingi eraldi reisikonto. Samas on mu reisid regulaarsed, üsna ühtlase kuluga ja olulisuselt vähemalt samal pulgal investeerimisega, ehk niikuinii ma ei ostaks reisi siis, kui kokkulepitud eelarve on kuskile kontole kogunenud, vaid siis, kui tuleb hea pakkumine ja puhkust jagub.

Kõige keskmeks on varukonto, kust jagan siis väljakujunenud süsteemi järgi raha järgmistesse anumatesse laiali – nii kohustusteks kui kasvamapanekuks. Üldiselt üritan kolme peamise kulukoha (majapidamine, isiklikud kulud ja kohustused) ära majandada poole netopalgaga ning kõik ülejäänud sissetulekud tiirlevad omaette päikesesüsteemis, kust küll aeg-ajalt reisikulud vurinal minema lendavad.

Ämbrisüsteem (1).png

Mitu kontot teil on? Kas see süsteem tundub mõistlik või keeruline? Või peaks midagi hoopis juurde lisama? 

12 thoughts on “Kuidas erinevate pangakontodega säästmist lihtsamaks ning lõbusamaks teha

  1. mul on rohkem kontosid kui sul:) aga süsteem ei ole nii hea, või õigemini pole süsteemi peaaegu üldse.
    praegu suudan meenutada 4 kontot 2 eesti pangas, 4 kontot ühes briti pangas ja üks innovatiivse rahanduse konto selle jaoks, et eri riikide vahel raha liigutada ja eri valuutades suurema vaevanägemiseta ja lisakuludeta maksta. selle tsirkuse toetamiseks on aktiivses kasutuses 4 pangakaarti. vot teile globaalne eestlane.

    krediitkaarti pole sul üldse?

    minu igapäevakuludest on suur osa sellised, mille teen oma (krediitkaardi)kontolt ja küsin tööandjalt kuluaruandega tagasi. kombinatsioonis kõigi nende ülalnimetatud kontode, kaartide ja valuutadega on see mu isiklike kulude jälgimise täiesti võimatuks teinud ja… mingi süsteem tuleks ikkagi välja mõelda:(

    1. Uh, kõlab nagu paras peavalu. Ma esimest korda oma kontodel olevaid rahajuppe ja -jupikesi kokku lüües täitsa imestasin, kui palju seal kokku raha oli (sisetunde järgi oleks vähem pakkunud). Samas nende nelja kaardi ning mitme valuutaga on see igatahes paras tsirkus tõesti.

      Mul on ka vahepeal mingid tööandja hüvitatavad lähetuskulud või vanematega arveldamised või veel kolmandat sorti rahakeerutamised, mis tegelikult seda poole netopalga jälgimist ka alati sassi ajavad. Viimaste nädalate jooksul olen nt olnud ühe ühiskingi ostja ning rahakoguja ja siis laenutasime seltskonnaga jalgrattaid ning taas mina maksin ja hiljem kogusin. Ja siis maksab üks kaardiga ja teine sulas ja lõpuks arvestadki poolumbes, et ah, sai vast kah. 😀

      Krediitkaarti mul eraldi ei ole – õnneks on deebetkaardil krediitkaardifunktsioon ja sellega saanud kõik vajaliku seni korda ajada.

  2. Mul täpselt sama süsteem: Rahakonto (deebetkaart) + Reservkonto meelerahu raha jaoks + Naisega ühine konto majapidamiseks (samuti reisid, ühised väljaskäigud jms. ühine kulu) + Aktsiakonto + 2 kasvukontot.

    Ainuke erinevus on ehk selles, et mulle laekub palk rahakontole, kust see siis püsikorralduste abil koheselt haihtub teistele kontodele: reservi, kasvukontodele, aktsiakontole.

    1. See ei saa olla kokkusattumus – järelikult lihtsalt ongi tegemist parima võimaliku süsteemiga. 😀 Püsikorraldused võiks ma siiski veel juurde tekitada tõesti.

  3. 1. Käibekonto, kus iga nädal algab 250 euriga. Kui nädala lõpuks jääb üle, siis hiilib investeeringutesse või tuusiku fondi või kutsun sõbrad külla – küll sellest lahti saab.
    2. Aktsiakonto, kust käib kogu väärtpaberišhoping.
    3. Tuusikukonto, kuna ma olen reisip*de ja selleks peab eraldi konto olema.
    4. Avariiraha konto – puhtalt raha hoidmiseks või viimase hetke investeerimisvõimalusteks.
    5. Kasvukonto igast välismaiste fondide ostmiseks.
    6. Krediidikonto – üldiselt ei näpi seda, aga olemas on.
    7. Perelisa ja pulmade konto, mis on hetkel on veel üsna hõre…

    1. Mis see viimane konto endast kujutab? Kavatsed kuskilt kolmandast maailmast šopata perelisa? 😀 Ja seda olen ammu tahtnud küsida, kas see 250 euri on puhtalt söögi jmt kulude jaoks? Kust üür/laenumakse/kommunaalid jmt lähevad? Nädala kaupa arveldamine tundub iseenesest põnev, aga tekibki küsimus, kuidas kord kuus tekkivad kulud süsteemi mahuvad.

      1. Kuu alguses maksan kõik arved suurusjärgus 500€. Siis jääb iga nädal 250€ kõigeks – pralletamiseks, toiduks, rõivasteks jms. Nädala kaupa on mega lihtne pluss tekib siuke mindf*ck tunne, et iga nädal on palgapäev – et noh saad uue raha käibekontole omale.
        See viimane konto… 1päev ikka ju tulevad mini-kratid. Ei viitsi seda üllatusega avastada.

      2. Iga nädal palgapäev kõlab küll hästi! Väike lisamotivatsioon. Mis minidesse puutub, siis ma ise pole viitsinud selleks spets ette koguda midagi. Minu tagasihoidlik eeldus on see, et nad niikuinii hävitavad kõik minu hobid, reisivõimalused jmt peamised kulukohad ja vabanevate ressursside arvelt jõuab neid üleval pidada küll. 😀

  4. Tundub, et kõikidel edukatel inimestel on mitu kontot 🙂 Mul on ka!
    Kahes pangas kokku viis kontot hetkel:
    Igapäevakonto
    Kodulaenu ja arvete maksmise konto
    Investeerimiskonto (aktsiad jms)
    Mustade päevade konto
    Kogumiskonto (kõik üleliigne papp liigub siia ja ootab õigel hetkel investeerimiskontole starti)

    1. No näed, kelle värsket nägu siin kohe näha on! 😀 Mul tekib kohe nii normaalne tunne, kui ma kuulen, et kõik teised rahahuvilised ka hunniku kontodega žongleerivad.
      P.S. Sul on väga äge uus nimi! Ma ka just ragistan uue domeeni kallal ajusid.

      1. Jep, täiesti värske 🙂 Kui on palju raha, siis ühe kontoga ju ei saa, saab kiiresti täis!
        PS: Tänan! Ja Ohhoo, huviga ootan 🙂

  5. Hetkel on 3 kontot LHVs – igapäevane arveldus, kuhu tuleb palk ja kust maksan endale savings kontole ja elukaaslasega kahepeale elamiskulude (sh toit) kontole, kuhu kumbki kanname kuu alguse võrdse summa. Tulevikus tuleb juurde ilmselt reisikonto.

Ütle sõna sekka