Palju õnne mulle sünnipäevaks, ehk kahekordistasin teist aastat järjest oma netoväärtuse

Nüüd on see käes – suur ja hirmuäratav 30. Või vähemalt peaks see olema üks igati hirmuäratav ja ängitekitav sündmus, kui uskuda seda laiatarbemeediat, kes erinevaid “30 asja, mida teha enne 30 sünnipäeva” või “10 märki, et sul on 30. eluaasta kriis” artikleid treib. Mulle endale tundub, et hirmus ja ängistav saab see olla vaid inimestele, kes pole oma eluga päris seal, kus nad tahaks olla. Või klammerduvad nad mõttetult mingite plaanide külge, mille nad endale ennemuiste lapsearuga välja mõtlesid ja õigel hetkel pole taibanud ümber häälestada. 

Näiteks kes meist poleks pubekana arvanud, et 25-aastased on juba väga suured ja tähtsad inimesed, kes ostavad maju ning teevad lapsi. Kui paljud 25-aastaseks saades tundsid, et nad on väga kompetentsed suured ja tähtsad inimesed, kes täie mõistuse juures julgeks osta maju ja teha lapsi? Okei, neid ilmselt on, aga on ka täiesti okei, kui sina see ei ole. Ja on täiesti okei, kui sinu 30-aastane suur-tähtis-ja-kompetentne-sina seda sisemuses endiselt ei tunne. 😀 

Niiet siis 30. Ma ise olen küll päris rahul. Kui üks kriisi märke pidi olema see, et hakkad ennast nooremaks valetama, siis minul kippus see 30 juba liigagi vara huulilt lendama. See tundub lihtsalt nii palju ilusam arv, kui suhteliselt suvaline 29. Muidugi ma vaikselt rõõmustan, kui minult poest dokumenti küsitakse, aga iga kord ka mõtlen, millal see juhtub viimast korda.

Eriti selgelt tunnetasin oma küpsemat iga just eile, kui üritasin leida JCI jõulupuult mõnda kingisoovi, mida ma oskaks täita. Sageli küsiti seal näiteks selja- või spordikotte ja mulle tuli meelde, milline spetsiifiline täppisteadus asja “lahedus” teatud vanuses oli. Samuti oli mul piisavalt enesekriitikat mõistmaks, et mina kulgesin sealt “laheda” sektorist juba ammu üliväga ebalahedasse praktiliste valikute sektorisse ära (kui ma üleüldse lahedas sektoris olnud olengi). Kuna ma kartsin valesti valitud kotiga mõnele puudustkannatavale lapsele veel täiendavaid kannatusi põhjustada, läksin turvalisemat teed ning toetasin ühe spetsiifilise hobivahendi ostu (praktiline ja totaalselt ebalahe nagu mulle eakohane).

Olen omale sünnipäeva puhul lubanud juba 300 sõna suvalist heietamist, aga lähme nüüd asja juurde. Nimelt võib viimast eluaastat pidada täitsa tegusaks:

  • reisisin Maltale, Itaaliasse, Hispaaniasse ning Filipiinidele
  • jooksin kaks maratoni ja kaks poolmaratoni
  • kihlusin ja abiellusin
  • kirjutasin siin 80 postitust (käesolev nr 81)
  • kirjutasin-kirjutasin-kirjutasin veel igasuguseid asju
  • lõpetasin jälle kooli
  • läksin uuele tööle

Kõlab kahtlaselt nagu hoogtöökorras 30. sünnipäeva kriisiennetusprogramm. 😀 Ja viimaseks: kahekordistasin teist aastat järjest oma netoväärtuse. 

Mäletatavasti võtsin selle eelmise aasta novembri algul sihiks ning tinglikult sai ümmarguseks piiriks 20 000 eurot. Mäletan täpselt, kuidas veetsime Pärnus Rannahotellis nädalavahetust, akna taga oli hall novembrikuine meri ja kergel südamevärinal, aga elevusega viskasin selle numbri õhku. Nüüd tundub, et sihtisin liigagi madalale, sest vahepealsetest kuludest ning turuliikumistest hoolimata sai eesmärk mõõdukal sammul ilusti täidetud ja omajagu isegi ületatud.

Viimase kahe aasta netoväärtuse liikumine on selline.

Screen Shot 2018-10-31 at 20.03.06
Selgituseks silmnähtavale lookele: 2017. juulisse jäi autoost, mis ennast seni igati truult ning vähenõudlikult õigustanud on. 

Elu elamine selle tempo kõrvalt ilmselgelt ei kannatanud, aga nüüd peaks natuke mõlgutama, mida selle eesmärgiga edasi teha (hoidku ju jumal, et ma lihtsalt niisama loorberitel külitaks ja natuke naudiks).

Veel üks kahekordistamine tundub pigem ebarealistlik kübaratrikk, kui ma just metsikult kulusid ei kärbi ning sissetulekuid ei kasvata. Kulude märkimisväärne vähendamine ei tule kõne allagi, sest reisiplaanid on juba paigas ning need on need elumõnud, millest ma mõjuva põhjuseta kindlasti ei tagane. Tagatipuks kui korralik kriis peaks tulema, oleks positiivne, kui ma netoväärtust aasta pärast samalgi tasemel suudaks hoida. 😀

Lihtsalt mingi suvaline vahepeal eesmärk tundub jälle liiga… suvaline. 😀 Kui need pole esimese maailma probleemid, siis ma ei tea, mis on.

Ideid? Soovitusi? 


10 thoughts on “Palju õnne mulle sünnipäevaks, ehk kahekordistasin teist aastat järjest oma netoväärtuse

  1. Peale viimast korda kui poes alkoholi ostmisel dokumenti küsitakse tuleb See Kõige Viimane Kord. Aastaid peale viimast. Ja kui rõõmsalt oma dokumendi kassiirile nina alla pistad, tuleb vastus “eiiiiiiiiiiii, mitte teie, ma rääkisin selle noormehega teie ees!”.

    Ja siis ei olegi muud kui mõrul ilmel oma juhiluba vahtides mõtteis nentida, et “selle dokumendi esmaversioon esikukapi sahtlis on ju ka vanem kui 18 aastat…”.

  2. Õnnesoovid nii sünnipäeva kui tagantjärgi ka abiellumise puhul! Tundub, et möödus väga sündmusterohke ja äge aasta. Et ka 30-s siis samas taktis tuleks.

    Eesmärgi osas – miks mitte pannagi natuke üle võlli ja võtta eesmärgiks netoväärtuse kahekordistamine? Ambitsioonikas, kuid samas kindlasti mitte võimatu. Kui kulude vähendamine kõne alla ei tule, siis võttagi eesmärgiks tulude suurendamine. Uues töökohas kindlasti potentsiaali tõusuks on. Tõenäoliselt ei oleks sul probleemi ka endale tööväliseid lisaotsi leida. Kui ei õnnestu ka päris 2x, kuid siiski eesmärgi seadmise tõttu maandud sellele lähemale, siis võidumees (naine) oled igal juhul. Edu sulle kõikides tuleviku ettevõtmistes.

    1. Aitäh soovide ja innustava kommentaari eest! Kusjuures ma võtsin päris hetke (või paar), et su soovitusele mõelda ning eks see kõrgema eesmärgi panek on mul endalgi kuklas kõditanud. Äkki panekski veel tõsisemalt liigutama rahaasjades ning samas äge motiveeriv ka (pole niisama rahulik kulgemine).

  3. Minu kogemus on, et numbrilises eesmärgis kinni olles olen halbu otsuseid teinud 🙂 Nii et edaspidi üritan ainult kvalitatiivseid eesmärke seada 🙂

    1. Ma kujutan ette, et see võib osade valdkondade puhul tagasilöögi anda küll. Samas mulle meeldivad SMART eesmärgid (specific, measurable, attainable, relevant, time-bound). Iseasi, et järjekordse kahekordistamise puhul on juba üks neist tingimustest küsitav (attainability).

Ütle sõna sekka