Abielurahva raske elu – nimevahetuse juhised algajatele

Abielul on ümber omamoodi romantiseeritud igavese õnne oreool (millele vastanduvad igasugused Game Over tüüpi parastavad retoorikad). Eriti ei taheta rääkida sellest, et pulmadele võib järgneda hoopis korralik masendus või madalseis, kui pulmaeelne elevus ja mesinädalad lõpuks läbi on.

Kes nüüd arvab, et ma siin oma suhteprobleeme lahkama hakkan, peab kahjuks pettuma. Tahan teile pajatada sellest, milliseks uskumatuks Egiptuse nuhtluseks on osutunud nimevahetusega seonduv asjaajamine. Oleks ma seda kõike ette teadnud, oleksin mõne hea hetke pikemalt nimevahetust kaalunud. Vahepeal tekkis küll tunne nagu oleks ma mõni neist pedofiilidest, kes pärast vanglast vabanemist üritab endale salakavalalt uut identiteeti välja sehkendada.

Olen siin juba varemgi ahastanud, miks pole abielu korral asjaajamine kuidagi lihtsustatud paketina korraldatud. Mõelge veel milline promovõimalus – pereväärtused ja särki-värki. Mõni konservatiivne partei võiks vanainimeste peksmise ning välismaalaste kividega loopimise asemel hoopis innovatiivseid turunduslahendusi välja mõelda (ma ei ütle, et see kedagi nende poolt hääletama paneks, aga vähemalt oleks muljetavaldav).

Näete, ma koostasin juba infolehe ka ära: 

img_20181128_202636988428904.png

Millise pakilisema bürokraatiaga värske abieluinimene (näe, kui sooneutraalne) siis rinda pistma peab? 

  • Passi ja ID-kaardi uuendamine (ilmselgelt) – ja kui nüüd lähinädalatel ID-kaart kätte saada, ei pruugi sellega kohe toimetada saadagi (soojad õnnesoovid veelkord!)
  • Mobiil-ID – mine seisa operaatori juures sabas, täida pabereid, lase oma SIM-kontaktid ümber kopeerida ja siis heitle tunnike-paar PPA aktiveerimiskeskkonnaga.
  • Juhiluba – ehkki juhiluba ju enam kaasas kandma ei pea, läheb seda välismaal sõitmiseks ikka vaja. Ja tõepoolest, ka Läti on välismaa.
  • ID-kaardi või selle koopiaga tuleb omakorda panka minna, et seal kontode nimed ära muuta.
  • E-mail – kas te teadsite, et Gmailis (sest olgem ausad, kes muud postkasti ikka kasutab) pole mingit moodust e-mailiaadressi ära muuta? Ma poleks ka seda uskunud, aga põhimõtteliselt on vaja teha täiesti uus konto ja hakata eelmisi e-maile (sest mul on neid lisaks põhiaadressile päris mitu) sinna ümber suunama. See pole veel kõik – muud Google’iga seotud kontod tuleb ju samuti kas ümber muuta või üle kolida. Näiteks olen väga tihe Google Drive’i kasutaja ning kogu see kolimis- ja seadistamisepohh tundub seni nii hoomamatu, et toimetan siiamaani vana aadressiga.

Õppige minu vigadest, ehk kuidas mitte dokumendifotot teha

Minul on tänaseks abiellumisest möödas poolteist kuud ja eelmised dokumendid kaotasid kehtivuse üle kahe nädala tagasi. Pärast kahenädalast paberiteta lindpriielu sain ahjusooja ID-kaardi ning passi alles eile kätte (ja saan nendega nüüd mööda järgmisi asutusi ringi saalima hakata).

Millest see viivitus? Endalgi piinlik, aga kui kedagi sama orgi otsa kukkumisest hoiab, on jagamine seda väärt. 

Nimelt tellisin dokumendid veebipõhisest taotluskeskkonnast, mille juurde viskasin tõsise näoga heleda köögiseina taustal tehtud digifoto. Olin isegi üllatunud, kui see mugavustaotlus läbi läks ning paar nädalat hiljem sain kutse dokumentidele järgi minna. Broneerisin isegi PPA teenindusse aja valmis ja lootsin kogu asjatoimetusega oodatust lihtsamini hakkama saada.

Seiklesin ühel pimedal pealelõunal äärelinna PPA-sse ning maandusin teenindaja ette. Tema võttis dokumendid ümbrikust välja, heitis neile ühe pilgu ja… küsis siis, kas need on mobiili esikaameraga tehtud. 

Mina (sünges eelaimduses): “Jaaa…”
Teenindaja: “Kahjuks peame need dokumendid kehtetuks tunnistama. Palun minge fotoboksi ja tehke uus pilt.”
Mina: 

Mis siis selgus ja millele ka dokumendifoto nõuetes ning juhistes kuskil viidatud pole? 

Selfikaamera pöörab ju enamasti pildi tagurpidi.

Let that sink in for a moment… 

Aga mis sellest siis on, võiks ju küsida, kui sa just mõnes suunas silmatorkavalt ebasümmeetriline pole? Ma ei tea, mis KAPO-tasemel koolitust neile teenindajatele tehakse, aga minu puhul sai saatuslikuks üks täiesti suvaline hele sünnimärk, mida minu meelest nähagi pole (või suvalisest punnist võimalik eristada).

Igatahes jäin vahele ja pidin loodetud aja kokkuhoiu asemel jälle fotoboksi ronima. Ärge siis olge nii juhmid ning pöörake selfi ikka õigetpidi tagasi. 😀 Ja olge vähemalt vaimselt ette valmistunud, kui palju sekeldusi nimevahetusega tegelikult kaasas käib.

6 thoughts on “Abielurahva raske elu – nimevahetuse juhised algajatele

  1. Minu soov oleks et Krõõt saadaks palmide ja joogaharjutusi tegevate koertega non-eesti office sinna kust see tuli ja läheks korraliku eesti naisena riigiametisse/poliitikasse tuuleveskitega võitlema, sest neljakümmnesena Tallinnas tühja pilguga oma lastele sõiduteenust pakkudes… lihtsalt enam ei viitsi

    1. Hehehe, nii muhe kommentaar. 😀 Oota mina hakkan neljakümbiselt tühja pilguga Tallinnas ringi kärutama või teed sina seda praegu?

  2. Ma lihtsalt pean seda küsima, sest Sa viitad sellele justkui oleks mingi konservatiivne partei kiviloopimise taga. Millest selline järeldus? See on täpselt samasugune propaganda milles kõik EKRE-t süüdistavad. See oli küll teemast välja, kuid minu meelest on siin inimesed kaldunud juba liialt äärmustesse ja ma ei pea siin silmas ainult EKRE-t vaid ka teist osapoolt.

    1. Mõtlesin tükk aega, kuidas sellele küsimusele nii vastata, et see mingiks eeposeks ära ei läheks. Ma ei väidagi, et selle konkreetse teo tegijad olid EKRE liikmed või rünne organiseeritud EKRE poolt. Samas on nad selgelt võtnud oma nišiks inimeste mobiliseerimise hirmutamise ja propaganda (kasvõi YouTube’i reklaamidena jooksvate videote pildikeel on päris õõvastav näide) kaudu.
      Ilmselgelt on partei inimesed ise liiga targad, et kedagi otsesõnu üles kihutada, aga nad peavad olema teadlikud, millise meelestatusega nende järgijad on. Samad inimesed, kes jagavad EKRE materjali sotsiaalmeedias, jagavad ka hoopis vägivaldsemaid üleskutseid ning kasutavad vägagi agressiivset kõnepruuki. Muidugi EKRE grupid on nüüd näiteks FB-s targu kinniseks märgitud ja ainsas avalikus, kuhu mul õnnestus sattuda, kutsuvad liikmed üksteist targu üles enesetsensuurile. Seega jah, praegu ei saa ammendavalt väita, et EKRE on selle kiviloopimise taga, aga on ka demagoogia väita, et EKRE kuidagi puhtas naiivsuses tegutseb.
      See, et nii paljud inimesed tunnevad, et nad on Eestis kõrvale jäetud ja nende arvamus kedagi ei huvita, on juba omaette teema. Selles osas peavad ilmselt võimuparteid endale otsa vaatama, miks meil ühiskonnas nii palju mängeldes manipuleeritavaid inimesi on (need on need inimesed, kes kuulavad juttu Eesti edust ning heast elust ja seda enda nahal ei tunne).

Ütle sõna sekka