Detsembri kokkuvõte – pauk käis ära

20181230_230131_0001296019372.png

Väidetavalt peab vana-aasta õhtul saunast lahkuma alasti ja kasutatud vihaga õunapuid vihtlema – siis kasvavad õunad hästi. Ma ei tea, millega ma mida vihtlema peaks, et järgmine aasta ka portfell hästi kasvaks. Netoväärtusele suutsin veel aasta viimasel kuul korraliku paugu ära panna.

Ise alles Rahajuttudele kilkasin, kuidas jõulud rahakotti auku ei söö ning üldse tegeleme me perega terved pühad ainult hingeharimise ning ihusuretamisega. Tuleb välja, et valetasin sama rasvaselt, kui see jäme miinus minu pangakontodel. Vaadake aga ise.

detsember.png
Häbiiii – veebruari minimiinust pole selle kõrval nähagi

Mis siis juhtus ja kuidas minu jõulukinginimekirja saada, küsite? Tegelikult oleks mu kuu päris kõvasti plussis olnud, kui poleks risti jalgu sattunud sellist väikest asja nagu elu unistus. Ja noh siis törts lohakust ka.

Nimelt on mul igiammune unistus Nepaali minna ja juba mõni aeg tagasi otsustasime, et 2019 saab see plaan lõpuks teoks. Otsisime, valisime ja klappisime pileteid nii kaua, et lõpuks kõik numbrid juba silme ees tantsisid. Tantsisid suisa nii hästi, et kui ostmiseks läks, oli piletitele ilmunud vale kuupäev.

Saate aru – ma broneerisin sinnalennu valesse kuusse. Valesse. KUUSSE! Reis pidi toimuma märtsis, aga piletil vaatas mind must-valgel veebruari alguse kuupäev ning tagasilennul ilutses ikka märtsi lõpu kuupäev.

nepal
Nepaal

Ma möönan, et mängisin tükk aega mõttega sinna pooleteiseks kuuks minnagi – seal oleks odavam elada, kui Eestis ja äkki on see kõik üks suur universumi plaan mind eat-pray-love stiilis eneseavastamisretkele suunata. Siis meenutas minu sisemine igav täiskasvanu mulle, et ühest küljest pole sellise asja jaoks puhkusepäevi, küll on mul aga koer, kodulaen ja abikaasa. Nagu arvata oli, vahetasime lõpuks sinnalennupiletid hingehinna eest märtsikuusse ümber.

Kokkuvõttes maksime sõidu eest ilmselt sama palju, kui lihtsurelikud sellise reisi eest välja käivad, aga väga valus õppetund on see igatahes. Ja valus õppetund ka mu õnnetule rahakotile, kes siiamaani looteasendis nuttes nurgas väriseb. Lohutan seda rahakotti siis teadmisega, et rohkem pikki reise ma endale see aasta lihtsalt ajaliselt lubada ei saa ning võin terve suve ja sügise pühendada kokkuhoidlikule elule. 

Portfelli pudenes natuke sissetulekut ka – dividendid Starbucksist, Equinorilt (endine Statoil) ning EXSA ja IVV fondidest. Samas sai portfell ise veel umbes 500-eurose paugu turukõikumistelt, mis samuti kuu miinusele oma jälje jättis. On siin teisedki kurtnud, et kuu jõuluajale sobivalt punases möödus. Kusjuures ma ei pannud seda pauku enne tähelegi, kui nüüd täpsemalt excelit silmitsedes. Äkki ei tasukski nii täpselt vaadata – istuksin siin endiselt õndsas teadmatuses iseenda valesid valikuid süüdistades. Mitte et ma nüüd ka muretsema oleks hakanud – nii see ilmaeluke ju töötab. 

Muidu jooksin detsembri alguses veel aasta viimase poolmaratoni ja käisin kuu lõpus jälle Saaremaal. Nende kahe ettevõtmise vahele mahtus omakorda virnade viisi pühadesegadust – ausalt öeldes hakkaks juba hea meelega jälle täie keskendumisega hoopis tööd tegema. Jaanuaris ootab mind ees uute eesmärkide püstitamine ja vanade revideerimine, omajagu tööd, kuu lõpus väike reis ning loodetavasti vaikselt valgemaks muutuvad õhtud.

Käed püsti, kes telefonis nõulaifib ja seda postitust veel siin vana-aastaõhtul loeb! Kuidas teil kuu läks? 

7 thoughts on “Detsembri kokkuvõte – pauk käis ära

  1. note for future, vahetult pärast broneerimist peaks saama lennupileteid tühistada. võibolla on mingid erandid, aga üldiselt vist 24h jooksul saab refundi. viimane kord mu elukaaslane ajas kellaaja vussi, ja Norwegianile helistades sai refundi. aga praegusel juhul peaks sul piletit mitte kasutades olema õigus lennujaamamaksud tagasi küsida.

    1. See on pigem müüt või noh nagu USA reegel, mis võib läbi minna lennufirmaga asju ajades. Me kahjuks ostsime vahendusfirmast piletid, tagatipuks nädalavahetusel, mil kellegi klienditelefonid ei töötanud. :/

  2. Poolteist kuud on nohu, kõvemad eluunistuse täitjad panevad töö, koera, kodulaenu ja abikaasa vähemalt pooleks aastaks ootele ja sõidavad sinna, kus elu ilusam ja odavam. Okei, kodulaenu ei maksa ootele panna, pangad on tuntud oma kannatamatuse poolest, kui asi laenumakseid puudutab, aga ülejäänutega annab läbi rääkida.

    1. Pool aastat Nepali kõrgmäestikus ilma wc, šokolaadi ja tervisliku hapnikukoguseta on minu jaoks vist tõesti liiga kõva eluunistus.

  3. Minu elu-unistuseks (viimased 3 aastat 🙂 on ka justnimelt Nepaali minna. Kahju, et piletiga läks nii nagu läks, aga kindlasti tuleb sellest uskumatult meeldejääv reis!

    1. Ju me oleme siis sama tõugu! Tegelikult see pileti šokk läks enam-vähem kohe üle, kui lahendus käes – see on ju lõpeks ainult raha. Asemele tuli selline ärevusesegune põnevus, et oooo, nüüd ma siis päriselt lähengi. 😀

Ütle sõna sekka