Mägine märts

20190331_145248_0001770928294.png

Heihopsti, ristirahvas. Olen lõpuks Nepaalist tagasi ja blogisse vaatan üle kuu aja esimest korda ning erinevatele investeerimis- ja niisama kontodele samamoodi. Päris nutipaastu ma Nepaalis muidugi ei teinud, sest wifita ei möödunud päevagi. Samas oli see kvaliteet nii kõikuv, et lihtsam oli õhtuti raamatut lugeda ja päriselt oma teisepoolega juttu ajada. Reisi jooksul jõudsin suisa kolm raamatut läbi lugeda.

Nepaal ise? Oli ikka üks metsik maa. Kindlasti lähen tagasi, sest need inimesed, mäed, loomad, emotsioonid ja elamused oli kõik see, mis ma ootasin ja veel kuhjaga enam. Sellises kohas jätad kõik töö- ja argimõtted päriselt maha ning oled ainult seal. Oma raske koti, igas päevas roteeruva nelja aastaaja ning valutavate säärtega.

Natuke isegi kartsin, kuidas sellisest kohast tööellu naasmine välja näeb ja sedagi, kas üldse suudan pärast kogu seda ilu Eesti loodust enam nautida. Siis käisime esimeste ilusate kevadilmadega suvalise võsa vahel koera jalutamas ning olin ikka vaimustusest oimetu, et ohsasssaa, kui ilus kõik on. 😀 Siiski kasvõi üks mäeke võiks meil siin ju olla…

img_20190311_182824_751143345471.jpg
Kell kolm, siin sillal… ei oota kedagi, sest hirmus on ja parem lähen kähku üle

Enne reisi jõudsin veel ühes gümnaasiumis sisuturundusest rääkimas käia ning pärast tagasitulekut kohe sõbranna tüdrukuteõhtu maha pidada. On olnud pehmeltöelda tegus kuu.

Reisikuludest olid meil ette kantud ainult lennupiletid (ikka on valus seda meenutada, mis hinda nende eest kokku maksime) ja kohapeal tasusime jooksvalt kõik alates viisast ning mäelubadest, lõpetades toidu ja öömajadega. Sellele vaatamata viskas netoväärtus ka see kuu kasvada, ehkki suure eesmärgi (lineaarsest) graafikust jäin natuke maha ka. 

This slideshow requires JavaScript.

Kuna suuremate reisidega on tänavu kõik ja uusi pulmi ma sügisel teha ei kavatse, saangi nüüd omaette reisivalust halisedes kõik raha lihtsalt investeeringutesse kühveldada. Kevadine dividendisadu hakkas vist ka vaikselt pudisema, aga nagu öeldud, pole ma tegelikult kontodele väga põhjalikku pilku visanud, rääkimata millegi juurdesoetamisest või mahamüümisest. 

Täna just arutlesime abikaasaga, et õnneks mingi uusrikka stiilis rikkuse ihalus meid kumbagi ei vaeva. No et oleks ikka jaht ja kullatud Ljexus ja Louis Vuittoni koerakott ja muud blingi (ehkki korralikud matkariided on enamasti kallimadki, kui harakate luksusbrändid, aga see selleks). Lihtsalt selle sama elujärje sees võiks olla rohkem vabadust ning aega. Näiteks ei teeks praegusest kaks korda suurem sissetulek mind kuigi palju rõõmsamaks, kui mul puhkusepäevad selleks aastaks ikka otsas oleks. 😀 

Kuidagi ootamatult hoogsaks on elu kujunenud mu hobiettevõtluse rindel ja nagu ikka, kui sajab, siis kallab. Üritan lihtsalt igal rindel nina veepinnal hoida ning paratamatult lähevad kärpekäärid esimesena tasustamata ajaröövlite kallale. Ärge siis imestage, kui siin blogis ja teistes kohtades ulub tuul – olen täitsa elus ning kirjutan, lihtsalt mitte siia.

Õnneks leidsin just oma töö- ja eratoimetuste organiseerimiseks ühe to-do-listi alaliigi, mis minu jaoks lõpuks ometi toimib: 1-3-5 süsteem. Igaks päevaks panen kirja ühe suure asja, kolm keskmist asja ja viis väikest asja, mille plaanin ära teha. See aitab sellist otsa ja ääreta “mul on kogu aeg midagi teha” olukorda paremini hallata ning lõpuks saan päriselt palju rohkem tehtud. Näiteks kui lõpetan ühe suurema asja, aga lõunaleminekuni on veel 10 minutit aega, vaatan nimekirja lõpust mõne väikse toimetuse ning lihtsalt teen selle kähku ära.

Kokkuvõttes võib vist öelda, et tegelesin see kuu kõige muu, kui rahaga. Kõik on juba nii paika loksunud, et polegi iga kuu mingeid uudiseid, millest hingevärinal vahutada.

Ahjaa, oma Facebooki lehe tapsin ka ära, sest ei kasuta Facebooki uudiste saamiseks enam õieti üldse (ja aktsiat ikka oman, khm). Kui värskeid postitusi kiirelt näha tahate, võite need alati emailile tellida (kuskil paremal ribal on üks nupp selle jaoks).

Aprillis on paralleelselt tööl kiirem aeg, pean pidama ühe ettekande, tahaks käia Võhandu soojendusmatkal, üle pika aja vanematekodus, lihavõtetel Saaremaal ning uue hooga alanud jooksutrennid peaks ka kuskile mahutama. Meeskondlik Ironman on juba paari kuu pärast ning oi kui raske on talvisest loivamisest ühtäkki mingid kiiremad liigutused välja võluda.

Kuidas teil märts läks? Kas kevadesoe pani portfellid kasvama? 

4 thoughts on “Mägine märts

  1. Nii tore mägesid näha! 🙂 Kus te seal täpsemalt matkamas käisite? Ise olen mõelnud Annapurna peale, aga kindlasti on seal toredamaid vähemtuntud matku 🙂

    1. Käisime Annapurna baaslaagri rajal ja see oli kättesaadavuse ning elamuste mõttes väga hea tasakaaluga (+ hea infrastruktuur). Baaslaagrisse me küll minna ei saanud, sest üle 3000m oli igal pool lumi ning jää ees, aga tuterdasime siis niisama Chhommrong-Ghandruk-Tadapani piirkonnas ringi ning üliäge oli! Kindlasti lähen tagasi.

      1. Everesti baaslaager on ka kindlasti vahva… Ega ei jäänud juhuslikult silma, mis hinda kohapeal sellise matka eest küsitakse? 🙂 Eestis pakutakse ca 1700€ eest, aga Nepaalis saaks kindlasti oluliselt soodsamalt.

        1. Oojaa! Kahjuks pakettide hinnad silma ei jäänud ning ise läheks vist ennekõike sinna, kuhu omal käel minna kannatab (EBC peaks ka täitsa mõistlikult ise tehtav olema). Ekstreemsematesse tingimustesse ei julge iga sõbragagi minna – rääkimata võõrast seltskonnast.

Ütle sõna sekka