Investeerimiskonto bürokraatiavabaks (ettevõtluskonto ainetel)

investeerimiskonto.png

Ma olen suhteliselt laisk ja mugav tüüp ning pole sellest kunagi suuremat saladust teinud. Ehkki kõrvaltvaatajale võib tunduda, et ma olen kohati liigagi masohhistlik ning tegus, toimub see enamasti vaid neil rinnetel, mida ma isiklikult päriselt naudin. Ebameeldivaid asju ma ikka pigem ei teeks ja õnneks elu liiga rängalt ei sunni ka. 

Näiteks pole ma veel suutnud enda jaoks huvitavaks mõelda oma investeeringute senditäpsust analüüsi, täiuseni lihvitud teenustasude optimeerimist ja muud tehnot. Parem vaatan, et asjad laias plaanis õiges suunas liiguvad ja pürgin sentide asemel suuremate summade suunas. 

Sel kevadel jõudsid investeerimishuviliste teadvusesse suhteliselt paralleelselt kaks teemat – dividendide 14/86 maksustamismudel ja ähvardused teine sammas killustikuks ära lükata. Viimase puhul kukuti ka ohkima, kuidas investeerimine on tegelikult kallis ja turgu vaja täiuslikult ajastada. (Tsitaat ühest surematust monoloogist: “Kui huvi on olemas, siis võiks püüda raha ise paigutada. Tähtis on olla edukas, ja see on pikaajaliselt jätkusuutlikult pagana raske.“)

Aga mitte sellest monoloogist või sambaplaanist ei tahtnud ma täna rääkida.

Üsna lähitulevikus võib suuremal osal rahvast tekkida võimalus ning motivatsioon oma investeerimisportfelle ise kastma-väetama hakata. Samas kardavad paljud alustadagi, sest investeerimine tundub instrumentide valimisest asjaajamiseni ikka päääris keeruline. Pole ka ime, kui näiteks dividendide maksustamine on nii segaseks aetud, et isegi LHV sellega esimese hooga puusse pani. Tuludeklaratsiooni täitmise haavadki on ihus ning hinges alles värsked ja iga kord siunan, miks see kõik nii tüütu peab olema.

Nii võib endalegi tunduda, et äkki oleks arukam oma mammona uude autosse või telefoni investeerida, sest ehkki vananeb kiiresti, on see vähemalt oma. Parem kindel mõnu peos kui kindlam vanaduspõlv katusel.

Teoorias peaks investeerimiskonto olema eraisikule lihtne, mugav ja soodne vahend oma investeeringute haldamiseks. Praktikas… kisub veits võssa, või nii. 

Äkki oleks aeg teise samba reformi lävel esialgse idee juurde tagasi tulla ning lahendada see sarnaselt ettevõtluskontole (põhimõtteliselt kirvemeetodil). Kes ei tea, siis ettevõtluskonto loodi väikeettevõtluse soodustamiseks bürokraatia- ja raamatupidamisvaba asjaajamise vormina. Ehkki konto liik ise mõeldi välja juba paar aastat tagasi, hakkas seda esimesena pakkuma LHV pank ka käesoleva aasta alguses. 

Investeerimiskontost võiks laiskadele ja mugavatele väikeinvestoritele samuti luua sellise alaliigi, kus võetakse arvesse ainult sisse- ja väljamakseid ning tulumaksu makstakse ainult siis, kui väljamaksed sissemakseid ületama hakkavad. Ja kui ma ütlen “ainult” sisse- ja väljamakseid, siis mõtlengi, et maksustamise aluseks on ainult see näitaja. Ühtegi erisust või mahaarvamist sellest teha ei saaks (sh teenustasude osas mitte), aga mulle tundub, et suures plaanis need kopikad tasakaalustaks end kõigi osapoolte jaoks niikuinii ära.

Ja miks piirduda vaid sellega.

Kristi tegi juba ennemuistsel aal ettepaneku, et üüritulu deklareerimine võiks osaliselt käia läbi investeerimiskonto. Ma läheks isegi nii kaugele ja ütleks, et kogu üüritulu võiks investeerimiskontolt läbi lasta. Mudeli lihtsuse huvides mingeid täiendavaid mahaarvamisi või tingelit-tangelit sellega teha ei saaks (praegu võib selle deklareerida vähendatud maksumääraga 16%), aga siiski kahtlustan, et tulude deklareerimise sagedus (või “maksutahe” nagu EMTA seda ise nimetab) kasvaks märkimisväärselt. (Ma küll ei kujuta ette, kuidas üürikandeid lihtsalt tavalisest sissemaksest eristada, aga see on juba tehno.)

Igatahes ma juba kujutan ette, kui elegantselt saaks sellise konto iseteeninduses esitada seniste sissemaksete-väljamaksete vahekorda ning eeldatavat maksukohustust. Kõigi pudi-padi tehingute ajalugu oleks muidugi backlog’is olemas, aga mugavale ja laisale oleks näha ainult kiire ülevaade sellest, kui palju ta on sisse maksnud, välja maksnud ning vahepeal näiteks kasvu ja dividende saanud. Samamoodi lihtsustatult kajastuks see ka tuludeklaratsioonil. Aahh, ilus!

/pühib liigutuspisara/

Nagu öeldud, võiks see lihtsustatud vorm tekkida praeguse investeerimiskonto süsteemi kõrvale – siis saaks igaüks ise valida, milline talle mõistlikum lahendus on. Vähemalt suures plaanis võiks väikeinvesteerimistulevik ju sellises suunas liikuda. Eksju, onju?

Kas siin on mõned täiesti ilmselged ohukohad, millele ma praegu kohe ei mõelnud või mis selle lihtkontstruktsiooni tegelikult mõttetuks teeks? 

4 thoughts on “Investeerimiskonto bürokraatiavabaks (ettevõtluskonto ainetel)

  1. Tere! Intrigeerivad ideed, aga natuke jäävad segaseks.

    Investeerimiskonto mõte on ju praegugi selles, et maksustatakse sissemaksete ja väljamaksete vahet. Mitte keegi ei sunni kedagi jaurama teenustasude arvestamise ega muu sellisega. Vähemalt LHV investeerimiskonto aruande saatmisel on teenustasude mängust väljajätmine mu mäletamist mööda vaikimisi valik. Saadad ära ja tehtud. Kui pidasid silmas, et ka maksustatuna laekunud dividendide sissemakseks arvestamine on liiga keeruline, siis ega sedagi keegi ei sunni tegema, lihtsalt kalliks läheks see lihtsus siis…

    See oleks iseenesest äge küll, kui pank sellist investeeriskonto juhtlauda pakuks, mis jooksvalt näitaks sisse- ja väljamaksete summat, tootlust jms. See oleks siis sisuliselt investeerimiskonto aruanne kokkuvõtlikul ja visualiseeritud kujul. Praegu peab sellist omale ise ehitama.

    Mis puudutab üüritulu investeerimiskontolt “läbilaskmist”, siis sel oleks mõtet ainult juhul, kui investeerimiskontolt oleks võimalik maksueelselt teha ka selle üürikinisvaraga seotud kulutusi, mis aga ei saa kuidagi teenida süsteemi lihtsustamise eesmärki (kas see Decora tšekk värvipurgi eest oli investeeringuga seotud kulu või väljamakse? Tõesta!). Investorile oleks asi loomulikult kasulik, kui üüritulu summa saaks minna brutos investeerimiskonto sissemakseks (mida sa ehk silmas pidasidki?), aga see oleks juba vahest liiga ilus kingitus, mida tahta:)

    Tegelikult on kõik su artiklis mainitud ja mainimata jäetud jaburused ja keerukused (dividendide maksustamine, eraisiku maksuvaba tulu arvestamine, üüritulu maksustamine) täisti investeerimiskonto-välised teemad ja investeerimiskonto disainimisega neid lahendada ei õnnestu. Kui see teenustasude arvestamise/mittearvestamise teema välja arvata, siis investeerimiskonto on meie maksusüsteemis üks lihtsamaid ja elegantsemaid asju, mis veel alles on jäänud. Hakata seal nüüd omakorda erisusi või süsteemide versioone või muud sellist tegema tundub üsna ohtlik tee…

    1. Kui lihtsus kalliks läheb, siis see nii väga lihtne ega elegantne ju tegelikult pole. Ja see, et see kõige hullem polegi, ei tähenda, et ei võiks unistada veel paremast versioonist. 😀 Kusjuures üüritulu puhul ma kulude mahaarvestamist või täismahus brutosissemakseks arvestamist isegi unistama ei hakanud. Lihtsalt see võiks olla eraldiseisev ja kogu maksumõju (sh meie imeline maksuvaba tulu arvestus) edasilükkav võimalus investeerimississetulek ühte potti/ringlusesse suunata.

      1. “Kui lihtsus kalliks läheb, siis see nii väga lihtne ega elegantne ju tegelikult pole.”
        Just nimelt. See lihtsustatud kirvemeetodil investeerimiskonto, mida sa kirjeldasid (st arvesse võetakse ainult sisse pandud ja välja võetud raha), tähendaks ju automaatselt, et vähemalt kohalikud dividendid on topelt maksustatud. Olemasolev süsteem, mis käib kirve asemel noaga, võimaldab seda üldjuhul vältida. Samas ei keela keegi ka praegu kirvega lüüa, kui aega vähe ja rahast kahju on.
        Parandamise ruumi investeerimiskontol muidugi on – eelkõige selles osas, millist sorti investeeringud seal üldse lubatud on.

        1. Kui ühe korra on dividendide maksustamine noaga täpselt üle käidud (maksja poolt), võiks see juba automaatse infoedastuse küsimus olla, et igaüks eraldi fileerima ei peaks. Ehk metafooridest maa peale tulles on praegune süsteem üllast ideest tarbetult keerukam. Paljud ei saa sest aru ja kui saavad, on see tüütu ikka.

Ütle sõna sekka