Kuukokkuvõttelaadne toode – mai 2020

wp-1591424024188.png

Lugesin siin teiste rahatarkade kuukokkuvõtteid ning mõtlesin samuti kiirelt elumärki anda. Ega mul midagi suurt muutunud pole. Laps on endiselt alles. Ettevõte samuti. Uuesti investeerima hakanud ka siiani pole. Täitsa rahulikus tempos tiksun enam-vähem sisseharjunud rada.

Kui loetleda eraelulisi märksõnu, siis oli mais minu elu esimene emadepäev emana. Lugesin terve virna raamatuid. Küpsetasin vist küll vähemalt kümme kooki. Jooksin palju-palju. Jõudsin esimest korda nii jõusaali kui ujulasse. Täiesti üllatuslikult sisutasime oma rõdu ära, et suveõhtuti niisama toas ei peaks passima (eelmises korteris oli rõdu nagu praepann ja istusime seal kolme aasta jooksul vast kokku kaks korda). Vaikselt hakkasime jälle sõbrannadega kokku saama ning omajagu kriisiaegset isoleerumist sai näost-näkku jälle tasa tehtud.

Ettevõtluse rindelt on mitmelt poolt on tulnud signaale, et teistel ettevõtjatel on tööd vähemaks jäänud või kliendid trikke tegema hakanud. Eks ootan isegi huviga, millal esimene klient mulle arvet ära ei maksa. Erinevates copywriterite ja turundajate gruppides on sellel teemal vahel arutelusid olnud ja see tundub ka parematel aegadel levinud häda olevat.

Ei tea, kas asi on minu kitsas valdkonnas, aga mul pole seni veel ühtegi kahtlast olukorda tekkinud. Isegi ühtegi lepingut pole ma veel sõlminud (ise veel muuhulgas jurist, heheh), ettemaksu võtmisest rääkimata. Kõik kliendid on pigem lõpmata tänulikud, rõõmsad ja korralikud. Samas majandus on nagu on ja kui ühel hetkel raha lihtsalt pole, siis nii ongi.

Ettevõtte sissetulekud on siiani iga kuu olnud eelmisest kõrgemad, aga hakkan enam-vähem tabama sellist piiri, millega lapse kõrvalt veel mõnus toimetada on. Üldse on naljakas mõelda, et alles aasta tagasi hakkasin teenust aktiivselt müüma ning mais 2019 laekus esimene minu enda otsitud kliendi arve (varem oli ka sissetulekuid, aga pigem juhuslikult). Nüüd tulevad kliendid sisse soovituste kaudu ning pigem ei jõua neid kõiki vastu võtta.

 

ettevõtte trend
Ettevõtte sissetulekute trend (2019 detsembris laekus üks pikaajalisem projekt)

Nagu oma kuidas-tite-kõrvalt-kodus-töötades-ellu-jääda postituses rääkisin, on esimene prioriteet minu uni, tervis ja enesetunne, teine on laps (sest kui mina ei tunne end hästi, ei tunne ka laps end hästi) ning selle järel tuleb kõik muu. Ka selles osas on kõik stabiilselt paremuse suunas liikunud.

Kui 2-kuuseks saades üllatas laps sellega, et tõmbas öised söömised ühe korra peale, siis 4-kuuseks saades otsustas ta kardetud 4-month-sleep-regressioni asemel jutti hommikuni magada. Ehkki juba üks kord sööta on puhas lust ja lillepidu, siis esimest korda segamatult 8+ tundi magades oli hommikul küll keegi nagu telekale värve juurde keeranud. Jajah, see võib ühel hetkel jälle muutuda, aga vähemalt seniks on see töö mõttes täiesti uue loomingulisuse valla päästnud ja energiat jagub ikka kapaga.

Lõpuks blogi keskse teema juurde tagasi tulles, olen viimasel ajal ka uuesti investeerimisele mõelnud. Mäletatavasti tõmbasin aasta alguses oma portfelli ja varud täiesti nulli, et suurem kodu osta ja täiesti juhuslikult sattus see enne suurt koroonakriisi. (Okei, järel on veel mingi kasvukonto räbal ja nipet-näpet veel, mille müümise teenustasud oleks ebaproportsionaalselt suured olnud.)

Nüüd olen vaikselt puhvrit kogunud ja ehkki loodetavasti õnnestub püsivalt edasi töötada, tahan koguda sellise varu, millega pärast vanemahüvitise lõppu veel vähemalt poolteist aastat saaks korralikku sissetulekut edasi maksta. See peaks nüüd mõne kuu pärast täis saama ja siis saan uuesti investeerimise poole vaatama hakata.

Ebaeestlaslik on kilgata (kohe on ju hirm midagi ära sõnuda), aga mõni päev tagasi jalutasin lapse ja koeraga kodu lähedal pargis, soe suvetuuleke puhus, ühe põneva projekti mõtted seedisid kuklas ning tabasin end tundelt, et ma olen lihtsalt nii õnnelik. Täpselt nagu Rahalood oma mai kokkuvõttes märkis, on märkamatult kätte jõudnud selline elu, mida oleks lootnud finantsvabana elada.

Ütle sõna sekka