2018. aasta eesmärgid

Täna algas uus aasta JA uus nädal, ehk tegemist on kõigi uute alguste ja hüpoteetiliste eneseparandamiste emaga. Kuna ma klassikalistesse uusaastalubadustesse ei usu (sellises “joon vähem”, “kaalun rohkem” stiilis) ning eesmärke püstitan pigem jooksvalt ja vastavalt inspiratsioonile, siis midagi rabavat siit oodata ei ole. Pildiotsingu new year new me meme tulemus

Eesmärke on mul enamasti kolmes valdkonnas – raha/töö, reisimine ja sport. Mõned raha- ja/või karjääriverstapostid märgin siiski ära, mis aasta pärast saavutatud võiks olla.

1. Kool ära lõpetada

Senise tempoga jätkates ei tohiks selle saavutamises küll küsimust olla, lihtsalt endast parima andmise motivatsioon kipub veidi tuhmuma. Kuna tegemist on hetkel minu suurima vaba aja röövliga, vabaneb lõpetamise järel meeletu ressurss, mida siis uute ideede teenistusse rakendada. Tegelikult on see omamoodi kurb, kuidas ka kõige paremate kavatsustega alanud haridustee (õpin ainult endale jne) lõpuks mingiks lõpetamise suunas nühkimiseks taandub. Siiski on kogemus olnud hindamatu ning ma poleks arvanud, et teist ringi magistris vana hea alma mater mind nii positiivselt üllatada suudab.

2. Praegu rohkem mitte kooli minna 😀

Eelnevale halale vaatamata on mul veel mõned õppimisideed, mida ma teoorias võiks kohe ellu viima hakata. Kuna “30-aastaselt kolm magistrit” ei oleks enam konukrentsieelis, vaid pigem kõneleks mingist parandamatust iseloomuveast, jätan praegu siiski vahe vahele ning panustan veidi juba kogutud oskuste ellurakendamisse ka.

3. Juba välja kuulutatud 30. sünnipäeva netoväärtuse eesmärk

Vana hea 20 000 sammas, mille otsa ronida. Kuna eesmärgist aasta lõpuni on veel ligi kaks kuud, võiks sellele vahepeal veel tuhat või paar selga tiksunud olla.

4. Tekitada arvuti/kaugtööpõhine lisasissetulek ettevõtluses

See on üks koht, kuhu ma oma koolivaba aja suvest suunata tahan. Tahame tulevikus elukaaslasega omale vähemalt mõneks ajaks tekitada elustiili, kus võime elada ükskõik kus (olgu siis paar kuud Kuressaares või talve mõnes lühikese püksi sõbralikus kliimas). Oleme arvestanud, et selleks peaks meil 2,5 peale (koer kaasaarvatud) olema igakuine kogusissetulek ca 2000 eurot. Kuna investeerides sinna niipea ei jõua, on alternatiiviks sissetuleku eraldamine statsionaarsest kontoritoolist.

Milliseid põnevaid eesmärke teie püstitasite?

 

Detsembrile ning aastale joon alla

Detsembri numbreid kokku lüües kontrollisin need mitu korda üle, sest välja kukkus kõigi aegade netoväärtuse kasvatustöö rekordkuu. Teadupärast on mul eesmärgiks 30. sünnipäevaks netoväärtus üle 20 000 togida. Suurima osa moodustas säästmine, millele järgnesid investeeringute tootlus ja laenude tagasimaksed. Imelise säästunipina võin välja tuua selle, et olin lõviosa kuust nii kapitaalselt haige, et kuskil ei käinud ning õieti ei söönud ka. Mis see tatrapuder ja mandariinid siis ikka maksavad, eksole. 😀 Imelise äriideena võin pühade järel efektiivseid toitumiskavu müüma hakata.

Peamiselt säästmispõhiseks jäi kuu ka seetõttu, et muude toimetuste vahel ei jõudnud raha paigutamisega tegeleda. Kullipilgul jälgisin küll Tallinna Vee otsusele järgnenud saagat. Müüsin ise oma osa juba tükk aega tagasi väga viisaka hinnaga maha, aga pärast kohtuotsust oleks potentsiaalselt võinud tekkida soodne ostuolukord. Päris põnev oli jälgida Tallinna börsi pikka taipamisaega, sest otsus oli juba mõnda aega teada ning uudiski Postimehe esilehel laiutanud, kuni aktsiahind lõpuks nina veidi allapoole suunas. Üsna põgusaks see langus jäigi, seega minust jäi see aktsia siiski puutumata.

Kuna vabalt seisva raha osa hakkab ebamugavalt suureks muutuma, pean selle järgmine kuu ette võtma. Läksin lükkasin vähemalt regulaarse makse kasvukontosse ära, et süda rahul oleks. Hõiva

Lõin tabelisse ka kalendriaasta netoväärtuse kasvatustöö, kus on eriti ilmekalt näha juulikuine autoost (ja enda silmale mõned muud suured väljaminekud). Siiski on tegemist ühe kulutusega, mida ma siiani hetkekski kahetsenud pole. Ilmselt tuleb sellel teemal varsti ka säästunippide teemalises seerias postitus, miks meil autot vaja oli ja mis valikul määravaks sai. Huvitava paralleelina võttis Rahalood endale just eesmärgiks autost hoopistükis vabanedaHõiva.PNG

Kokkuvõttes on ikka päris tormiline ja samas edukas aasta olnud. Detsembrikuine haigus muidugi näitas ilmekalt, kui suur säästumäär ilmselt siis oleks, kui ma palju vähem meelelahutusele raha kulutaks (mitte, et ma elus oleks valmis seda ohvrit tooma). Lõin just huvi pärast kokku, et rahaga mängimise kõrvalt olen käinud viis korda reisil (neli lühemat reisi Euroopas ja 2-nädalane reis Aasiasse), kuus korda Eesti-sisestel spaa- või hotellitrippidel ja kümme korda osalesin rahvaspordiüritustel. Rohkem mul eraelu lihtsalt polegi, sest muu vaba aeg on kooli ja trenni all kinni.

Nüüd tuleb uueks aastaks motiveerivad eesmärgid püsti ajada ning sama hoogsalt edasi sammuda.

Kiire tagasivaade novembrisse

Võtsin eelmisel kuul välja hõigatud netoväärtuse kasvatuseesmärki kohe nii tõsiselt, et oleks äärepealt kohe kogu kuu reisimise ning lennupiletite ostuga miinusesse löönud. 🙂

Nimelt käisin tiiru Maltal soojas ning samal ajal sattusid ette päris soodsad piletid kevadeks Nepali. Õnneks või kahjuks jäime piletiostu osas siiski mökutama, mistõttu väärtuse tulp nähtavalt püstitatud eesmärgile lähemale ronis. Oma osa võttis siiski Malta majutus ja muud kulud, aga niimoodi vabandusi otsides leiaks iga kuu midagi. Detsembris tulevad muidugi jõulud ja jaanuaris on plaanis palverännak IKEAsse, kus patukoormat küll kergemaks ei saa, aga rahakotti see-eest kindlasti.

Vahelepõikena meenus veider teema ühes investeerimisgrupist, kus uuriti, kuidas keegi aasta jooksul jõuludeks raha kogub. Õnneks on meie peres jõulud alati tegevustes ning inimestes seisnenud ja rahakotti see ka planeerimata auku ei löö. Samuti on olulisemad kingid jooksvalt ette ära soetatud – koerale näiteks. 😀

Kuu jooksul toimus kasv peamiselt kogumise arvel, samuti kasvas päris ilusti kasvukonto QQQ fond ning ühes kütusehinnaga ajas jalad kõhu alt välja ka Statoili aktsia. Lisaks oli kuu lõpus tabelit täites rõõm vaadata, et õppelaenu jäägi tuhandete number muutus ühe võrra väiksemaks, samas kui pensionifondi oma end ühe võrra ülespoole küünitas. Väiksed võidud!

Hõiva

Minu netoväärtus ja uued eesmärgid

Alustan postitust jälle tavapärase halaga, kuidas mul on igal rindel väga kiire, mistõttu veetsin muidugi õhtul paar õnnist tundi diivanil oma varade Exceli tabeli kallal nokitsedes. Seni olin sinna kandnud peamiselt oma suhteliselt likviidsed varad ja selgelt mõõdetavad investeeringud, samuti laenujäägid. Vahepeal olen mitmes blogis näinud peeni netoväärtuse kasvu tabeleid ning tekkis isu omale ka sinna kelli ja tulesid juurde keevitada.

Esimene komistuskivi – kuidas kajastada kinnisvara väärtust?
Pärast mõnda aega kaalumist kandsin selle tabelisse umbkaudse turuväärtusega, mis on pigem väiksemaks ümardatud. Parem on tulevikus lasta elul ennast meeldivalt üllatada, kui vaadata numbreid, mille ise õhku täis oled puhunud.

Teine komistuskivi – kas kajastada II pensionisamba suurust?
Näiteks Rahakratt seda ju teeb (või viimase postituse valguses võib juba öelda, et “tegi”), aga otsustasin selle oma netoväärtuse arvutusest siiski välja jätta. Ma ei tunne, et mul selle üle suuremat kontrolli oleks ning see lahterduks selles mõttes ka kunstliku õhupuhumise alla. Heitsin küll üle pika aja oma LHV väljavõtte alumisele servale ka pilgu ja II sammas kõrgub hetkel umbes 8000 euro kandis. See on kogunenud peamiselt viimase viie aasta jooksul, kui olen täiskohaga tööl käinud ning intressikasv on sealjuures masendavalt madal. Lihtsalt kasvu jälgimise mõttes lisasin selle tabeli alumisse serva.

Esimeste võrrandite sissekandmisel vajusid mu suunurgad kuskile diivani alla tolmurullide vahele ja valmistusin neerud näpus mustale turule siirduma, sest varade ning laenude vahe oli reaalsuslaksuna siiski päris väike number. Mis selle peamiselt tingib? Vana hea õppelaen. 

Student loan debt be like

Taustast nii palju, et mu esimene ülikoolipõlv möödus suure majanduskriisi laineharjal (ma nüüd kõlan, nagu oleks koolis käinud aastal 1930 😀 ), mis vähendas nii olemasolevaid sissetulekuid kui võimalust lisateenistuseks. Tol ajal oli õppelaenu võtmine ka kõvasti levinum, kui praegu ning raha kulus mul tõesti lihtsalt elamiseks. Seetõttu võin vähemalt kindel olla, et laen pole niisama võetud (nt võtsid paljud sel ajal veel laenu, sest plaanisid töötada avalikus sektoris ja selle riigi poolt hiljem hüvitatud saada). Samuti ei võtnud ma välja võimalikku maksimaalset summat.

Miks ma seda tagasi pole maksnud? Sest minu esimene prioriteet oli vabastada ennast üürikorteri ikkest ja ka seejärel tundus, et ma suudan nende tuhandete eurodega vahepeal targemalt tegutseda, kui laenu 5-protsendine intress samal ajal ära sööb. Seni tundub, et mul oli õigus.

Tabeli juurde tagasi tulles ajasin natuke numbrites näpuga järge ning meenus, et suve keskel soetasin omale ka auto, mille ostsin otse välja. Netovaradesse ma seda väärtust kaotava tarbeesemena ei kanna, aga hea on meeles pidada siiski, kuhu aasta jooksul raha kulunud on.

Kolmas komistuskivi – kuidas kajastada passiivses olekus ettevõtet?
Tahtmata ajada oma Excelit liiga keeruliseks, lisasin lihtsalt vabade vahendite summa ja kõik. Võimalik et pean selle tulevikus eraldi tabeliks laiendama.

Kruttisin tabelit veel üht ja teistpidi, leidsin üles paar ridade lisamisest tekkinud pisiviga ning lõpuks upitasin netoväärtuse rea ikka viiekohalistesse numbritesse. Viimase 12 kuuga olen suutnud selle põhimõtteliselt kahekordistada. Pole paha, arvestades, et kolm aastat tagasi investeerimise kallal nokitsema hakates oli minu netoväärtus õppelaenu suuruses rasvases miinuses, mis toona oli veel umbes 1000 euro võrra suurem summa.

chart

Kusjuures selle postituse kirjutamise käigus tuli ühe sõbraga jutuks, kas oleksin investeerimisele varem mõeldes midagi rahaasjades teistmoodi teinud. Uuesti meenus meie vestlus viimast Tasase Investori postitust lugedes, sest käsi südamel võin öelda, et suures plaanis ei teeks ma tagantjärele midagi teisiti (ja kuulun seeläbi ilmselt nende igavate hulka, kellel pole rahalises mõttes ühtegi värvikat kannapööret ette näidata).

Seda võib ilmselt ka õnneks nimetada, et rahaliselt iseseisva elu alguses kohe investeerima hakkasin. Esimesed 1-2 täiskohaga töötamise aastat kulus majanduslikus mõttes lihtsalt omile jalule saamiseks, aga esimesel võimalusel hakkasin suurenevaid sissetulekuid hoopis investeerimismaailma altarile kandma.

Lõpetuseks – seoses neile numbritele rangelt otsa vaatamisega tekkis mul idee järgmise eluaasta eesmärgiks. Hõikan selle siin kohe maha ka, et tekiks motivatsioon hoogsalt pingutama hakata. Nimelt üritan järgmise aasta jooksul korrata möödunud 12 kuu tulemust ning oma netoväärtuse taas laias laastus kahekordistada. Tinglikult võiks ilusa numbrina 30. sünnipäevaks 20 000 piir alistatud saada. Tähtaeg 7. november 2018. Start!