Kiire tagasivaade novembrisse

Võtsin eelmisel kuul välja hõigatud netoväärtuse kasvatuseesmärki kohe nii tõsiselt, et oleks äärepealt kohe kogu kuu reisimise ning lennupiletite ostuga miinusesse löönud. 🙂

Nimelt käisin tiiru Maltal soojas ning samal ajal sattusid ette päris soodsad piletid kevadeks Nepali. Õnneks või kahjuks jäime piletiostu osas siiski mökutama, mistõttu väärtuse tulp nähtavalt püstitatud eesmärgile lähemale ronis. Oma osa võttis siiski Malta majutus ja muud kulud, aga niimoodi vabandusi otsides leiaks iga kuu midagi. Detsembris tulevad muidugi jõulud ja jaanuaris on plaanis palverännak IKEAsse, kus patukoormat küll kergemaks ei saa, aga rahakotti see-eest kindlasti.

Vahelepõikena meenus veider teema ühes investeerimisgrupist, kus uuriti, kuidas keegi aasta jooksul jõuludeks raha kogub. Õnneks on meie peres jõulud alati tegevustes ning inimestes seisnenud ja rahakotti see ka planeerimata auku ei löö. Samuti on olulisemad kingid jooksvalt ette ära soetatud – koerale näiteks. 😀

Kuu jooksul toimus kasv peamiselt kogumise arvel, samuti kasvas päris ilusti kasvukonto QQQ fond ning ühes kütusehinnaga ajas jalad kõhu alt välja ka Statoili aktsia. Lisaks oli kuu lõpus tabelit täites rõõm vaadata, et õppelaenu jäägi tuhandete number muutus ühe võrra väiksemaks, samas kui pensionifondi oma end ühe võrra ülespoole küünitas. Väiksed võidud!

Hõiva

Minu netoväärtus ja uued eesmärgid

Alustan postitust jälle tavapärase halaga, kuidas mul on igal rindel väga kiire, mistõttu veetsin muidugi õhtul paar õnnist tundi diivanil oma varade Exceli tabeli kallal nokitsedes. Seni olin sinna kandnud peamiselt oma suhteliselt likviidsed varad ja selgelt mõõdetavad investeeringud, samuti laenujäägid. Vahepeal olen mitmes blogis näinud peeni netoväärtuse kasvu tabeleid ning tekkis isu omale ka sinna kelli ja tulesid juurde keevitada.

Esimene komistuskivi – kuidas kajastada kinnisvara väärtust?
Pärast mõnda aega kaalumist kandsin selle tabelisse umbkaudse turuväärtusega, mis on pigem väiksemaks ümardatud. Parem on tulevikus lasta elul ennast meeldivalt üllatada, kui vaadata numbreid, mille ise õhku täis oled puhunud.

Teine komistuskivi – kas kajastada II pensionisamba suurust?
Näiteks Rahakratt seda ju teeb (või viimase postituse valguses võib juba öelda, et “tegi”), aga otsustasin selle oma netoväärtuse arvutusest siiski välja jätta. Ma ei tunne, et mul selle üle suuremat kontrolli oleks ning see lahterduks selles mõttes ka kunstliku õhupuhumise alla. Heitsin küll üle pika aja oma LHV väljavõtte alumisele servale ka pilgu ja II sammas kõrgub hetkel umbes 8000 euro kandis. See on kogunenud peamiselt viimase viie aasta jooksul, kui olen täiskohaga tööl käinud ning intressikasv on sealjuures masendavalt madal. Lihtsalt kasvu jälgimise mõttes lisasin selle tabeli alumisse serva.

Esimeste võrrandite sissekandmisel vajusid mu suunurgad kuskile diivani alla tolmurullide vahele ja valmistusin neerud näpus mustale turule siirduma, sest varade ning laenude vahe oli reaalsuslaksuna siiski päris väike number. Mis selle peamiselt tingib? Vana hea õppelaen. 

Student loan debt be like

Taustast nii palju, et mu esimene ülikoolipõlv möödus suure majanduskriisi laineharjal (ma nüüd kõlan, nagu oleks koolis käinud aastal 1930 😀 ), mis vähendas nii olemasolevaid sissetulekuid kui võimalust lisateenistuseks. Tol ajal oli õppelaenu võtmine ka kõvasti levinum, kui praegu ning raha kulus mul tõesti lihtsalt elamiseks. Seetõttu võin vähemalt kindel olla, et laen pole niisama võetud (nt võtsid paljud sel ajal veel laenu, sest plaanisid töötada avalikus sektoris ja selle riigi poolt hiljem hüvitatud saada). Samuti ei võtnud ma välja võimalikku maksimaalset summat.

Miks ma seda tagasi pole maksnud? Sest minu esimene prioriteet oli vabastada ennast üürikorteri ikkest ja ka seejärel tundus, et ma suudan nende tuhandete eurodega vahepeal targemalt tegutseda, kui laenu 5-protsendine intress samal ajal ära sööb. Seni tundub, et mul oli õigus.

Tabeli juurde tagasi tulles ajasin natuke numbrites näpuga järge ning meenus, et suve keskel soetasin omale ka auto, mille ostsin otse välja. Netovaradesse ma seda väärtust kaotava tarbeesemena ei kanna, aga hea on meeles pidada siiski, kuhu aasta jooksul raha kulunud on.

Kolmas komistuskivi – kuidas kajastada passiivses olekus ettevõtet?
Tahtmata ajada oma Excelit liiga keeruliseks, lisasin lihtsalt vabade vahendite summa ja kõik. Võimalik et pean selle tulevikus eraldi tabeliks laiendama.

Kruttisin tabelit veel üht ja teistpidi, leidsin üles paar ridade lisamisest tekkinud pisiviga ning lõpuks upitasin netoväärtuse rea ikka viiekohalistesse numbritesse. Viimase 12 kuuga olen suutnud selle põhimõtteliselt kahekordistada. Pole paha, arvestades, et kolm aastat tagasi investeerimise kallal nokitsema hakates oli minu netoväärtus õppelaenu suuruses rasvases miinuses, mis toona oli veel umbes 1000 euro võrra suurem summa.

chart

Kusjuures selle postituse kirjutamise käigus tuli ühe sõbraga jutuks, kas oleksin investeerimisele varem mõeldes midagi rahaasjades teistmoodi teinud. Uuesti meenus meie vestlus viimast Tasase Investori postitust lugedes, sest käsi südamel võin öelda, et suures plaanis ei teeks ma tagantjärele midagi teisiti (ja kuulun seeläbi ilmselt nende igavate hulka, kellel pole rahalises mõttes ühtegi värvikat kannapööret ette näidata).

Seda võib ilmselt ka õnneks nimetada, et rahaliselt iseseisva elu alguses kohe investeerima hakkasin. Esimesed 1-2 täiskohaga töötamise aastat kulus majanduslikus mõttes lihtsalt omile jalule saamiseks, aga esimesel võimalusel hakkasin suurenevaid sissetulekuid hoopis investeerimismaailma altarile kandma.

Lõpetuseks – seoses neile numbritele rangelt otsa vaatamisega tekkis mul idee järgmise eluaasta eesmärgiks. Hõikan selle siin kohe maha ka, et tekiks motivatsioon hoogsalt pingutama hakata. Nimelt üritan järgmise aasta jooksul korrata möödunud 12 kuu tulemust ning oma netoväärtuse taas laias laastus kahekordistada. Tinglikult võiks ilusa numbrina 30. sünnipäevaks 20 000 piir alistatud saada. Tähtaeg 7. november 2018. Start!